/nginx/o/2012/03/28/1029662t1hf863.jpg)
/nginx/o/2012/02/20/969648t1h0e23.jpg)
Välisminister Urmas Paet ütles vastuseks riigikogu väliskomisjoni soovitusele Eesti saatkondade arvu Euroopas kokku tõmmata, et see võib rikkuda riigi majandussuhted ja jätta kodanikud välisriigis abita.
Paet: Euroopa esinduste sulgemine võib rikkuda olulisi suhteid
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Riigikogu väliskomisjon tegi läinud nädalal valitsusele ettepaneku kaaluda Euroopas asuvate Eesti saatkondade arvu vähendamist, et ressursside arvelt avada mõni uus esindus mujal maailmas, tugevdada olemasolevaid esindusi Aasias ja tõsta diplomaatide palku. Komisjoni soovitus tugineb vestlustele spetsialistidega ja Eesti Välipoliitika Instituudi uuringule.
Välisministeerium seevastu lähtub enda tehtud samateemalisest analüüsist, mis näitas Euroopa esinduste vajalikkust. «Peamine järeldus on see, et Eesti partnerid ja liitlased asuvad Euroopas. Eriti olulised on suhted traditsiooniliste partneritega, sest Euroopa integratsioonis on ebakindlust, majandusriskid ei ole vähenenud ning muutusi on ka Euroopa ja USA kaitsepoliitilises koostöös,» põhjendas Paet.
Välisminister märkis, et Eestil tuleb Euroopa maadega hoida häid majandussuhteid, mida üksikud uued esindused muudes sihtriikides ei asenda.
«Esinduse võimalik sulgemine peab olema selgelt põhjendatud,» sõnas Paet. Ta tõi näite, et 2018. aastal on Eesti Euroopa Liidu eesistujariik ja vajab Euroopas head kohalolu. Samuti ei tohiks riskida sellega, et Eesti esinduse sulgemise järel mõni välisriik ka oma esinduse Eestis kinni paneb.
Ministeerium on valmis sulgema mõne olemasoleva esinduse vaid juhul, kui selle esialgsed rajamise põhjused on olulisel määral ära langenud. Esinduse vajalikkust hinnatakse selle alusel, kuivõrd vajalik on see riigi välispoliitiliste huvide kaitseks, majandussuhete hoidmiseks või Eesti kodanike abistamiseks.
«Vajadusel oleme valmis ka Euroopas mõne esinduse sulgema. Seda ei saa teha aga kampaania korras,» nentis Paet. «Meie välisesindusi puudutavat analüüsi tuleb teha igal aastal. Käesoleval aastal avame esinduse Indias ja võimalik, et ka sulgeme midagi.» Otsust sulgemise kohta pole veel langetatud.
Viimasel paaril aastal on Eesti esinduste arv aga kasvanud. Mullu avati esindused Kasahstanis ning Austraalias, samuti alustas tööd peakonsulaat Hiinas. Tänavu avatakse saatkond Indias, lähiaastatel kaalutakse oma esindaja saatmist ka Brasiiliasse, Taisse ja Lääne-Balkanile.
Praegu on Eestil 46 välisesindust, neist 33 saatkonda, neli peakonsulaati ja seitse alalist esindust rahvusvaheliste organisatsioonide juures. Lätil on 35 saatkonda, Soomel 96 välisesindust, Rootsil 91 ning lisaks 11 arenguabiesindust.