/nginx/o/2011/03/16/539340t1h1f9c.jpg)
/nginx/o/2009/11/25/272683t1h86b4.jpg)
«Te kiirustate ajas ette,» hüüatas Pärnumaa haridustöötajate liidu esimees Erika Jakobson esmaspäeval. «Praegu kogu aeg laekub teateid ja see võtab aega – me kõik õpime streigi formaalsusi ja kuidas on juriidiliselt korrektne.»
Streigist võtab osa üle 10 300 haridustöötaja
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Kuigi Pärnu maakonnas streikijate arv alles selgineb, on juba teada, et haridustöötajate liidule oli eile kella 16ks osalusest teatanud ning üle 10 300 inimese.
Haridustöötajate liidu esimehe Sven Rondiku sõnul võib lõplik arv küündida isegi 11 000 lähedale. Ta lisas, et asutustes, kus toimub toetusstreik, on aega sellest ette teatada kolm päeva.
Õpetajate streigi esimene päev on 7. märts ja mõned toetusstreigid tehakse ka streigi teisel ja kolmandal päeval.
«Selles mõttes on praegu osalejate arvu raske öelda, kuid streigipäeval teatame ühese täpsusega,» lubas Rondik.
Lisaks Jakobsonile ei soovinud streikijate numbritest rääkida veel mitme maakonna ametiühingu juhid, sest niisama ennustada ei soovitud.
Kuigi täpsemad andmed peaks selguma teisipäevaks või kolmapäevaks, võib juba öelda, et Võrumaal on streikijaid umbes 400, Raplamaal kindlasti vähemalt 300-350, Lääne-Virumaal 700, Järvamaal 250, Ida-Virumaal 320 ja Harjumaa 790, kuigi seal on oodata üle 800 osaleja.
Tallinnas streigib aga umbes 3100 inimest.
Rondiku sõnul kestab streik asutustes peamiselt kas üks või kolm päeva.
Kolm päeva streigivad kõik Hiiumaa koolid, kus eile kella 14ks oli streigist osavõtust teatanud neli kool ja 71 inimest, kuigi õhtuks oodati teistegi asutuste kinnitust.
Tartu maakonna haridustöötajate ametiühingu esimees Lii Siim nentis, et neilgi on päris palju asutusi, kus streigitakse kolm päeva.
Ka Lääne-Virumaa haridustöötajate liidu esimehe Reet Naarise sõnul näitas detsembri lõpus tehtud eelküsitlus, et eelistatakse kolm päeva kestvat streiki ja sellele on nüüdki kindlaks jäädud.
Samas Harjumaal streigivad koolid haridustöötajate liidu esimehe Mare Ojasalu sõnul peamiselt ühe päeva. Ka Ida-Virumaa haridustöötajate liidu esimees Helgi Altnurme nentis, et neil on nii kolme-, kahe- kui ka ühepäevaseid streike, kuid kõige enam on valitud päevast varianti.
Haridus- ja teadusministeeriumi pressiesindaja Asso Ladva sõnul streikimise ajal streikivatele õpetajatele palka ei maksta ja riigi poolt hariduskulutusteks eraldatud raha pole rangelt piiritletud. See tähendab, et palgast üle jääva raha eest võib näiteks osta uusi õppevahendeid.
«Raha peab jääma hariduse valdkonda,» selgitas Ladva.
Kuidas tuleks premeerida või tasustada õpetajaid, kes streigi ajal tööl edasi käivad, pole ministeerium samuti reguleerinud. Ladva hinnangul on see küsimus koolijuhtide otsustada, et kas õpetaja saab tavaliselt palka või ka lisatasu.