Päevatoimetaja:
Margus Martin

Muuli ja Aavik: pinged Ukraina ümber jäävad pikaks ajaks (2)

22.01.2021, Tallinn. Saatejuhid Kalle Muuli ja Marti Aavik Kuku stuudios.Tallinn. Foto Remo Tõnismäe, Postimees Foto: Remo Tõnismäe
Copy

Kuku raadio saates Muuli ja Aavik rääkisid Kalle Muuli ja Marti Aavik julgeolekuolukorrast, olümpiamängudest, koroonapiirangutest, Tallinna koolide halduslepingutest, rahvusvaheliste ürituste rahastamisest ja neljapäevasest meeleavaldusest.

Rääkides julgeolekuolukorrast sõnas Kalle Muuli, et on tore, et siiamaani on suudetud kahe suure jõu, NATO ja Venemaa vahel pidada läbirääkimisi rahumeelselt ja seda hoolimata sellest, et tohutu hulk sõjaväge on viidud Ukraina piirile ja hoolimata sellest, et nõudmised Venemaa poolelt on ilmselgelt esitatud selliselt, et NATO ei saa neid täita.

Marti Aavik lausus, et iga mõtlev inimene võiks aru saada, et väited tohutustest NATO jõududest Venemaa piiride lähistel on lihtsalt valed. Ta juhtis tähelepanu, et vaid murdosa Venemaast piirneb NATO riikidega. «Ka siis kui meile saabub täiendav pataljon Briti sõdureid ja veel lisajõude, ei kujuta me Venemaale mingit ohtu.» Aaviku hinnangul teeb Venemaa oma välispoliitikat läbi sõjaähvarduste ja see muudab meie julgeolekuruumi. Ta lisas, et ka sõjaga ähvardamine peaks saama karistatud.

Pidev sõjaoht halvendab ka Ukraina majanduslikku hakkamasaamist

Arutledes selle üle, kuidas olukord võiks edasi areneda, arvas Muuli, et ega see ikka nii lihtsalt lõppe, et Putin ütleb ühel hetkel, et meil olid siin väikesed õppused ja nüüd läheme kõik kasarmutesse tagasi. «Ma arvan, et Venemaa ilmselt korraldab mingi mitte eriti suure rünnaku, aga pinge Venemaa poolt jääb väga kauaks üles. Mulle tundub, et see ongi Putini taktika, hoida väga kaua pinget, sest seni kuni pinge püsib, ei ole Ukrainal NATO-sse saamisel mingit väljavaadet.»

Aaviku arvates halvendab pidev sõjaoht ka Ukraina majanduslikku hakkamasaamist, sest Ukraina ei saa rahvusvahelistelt turgudelt raha laenata. «Kui mõelda oma seisukohalt, siis tõenäoliselt ei läheks Ukrainasse investeerima.»

On ülikõva saavutus, saada taliolümpialt Eestile medal

Olümpiamängudest rääkides ütles Kalle Muuli, et teda pani imestama, et Kelly Sildaru medalivõi tõi kaas nii vähe emotsioone. Muuli meenutas, kuidas 1988. aastal võeti Tallinnas vastu olümpiamängudel pronksmedali võitnud Allar Levandit: «See oli tohutu rahvapidu, Levandit kanti õlgadel, nagu Kalev oleks koju tulnud valge kauboikaabu peas.» Ta avaldas arvamust, et äkki oleme sellega, et Eesti sportlane läheb olümpiale ja saab medali, väga ära harjunud, kuna sel sajandil on seda päris mitu korda juhtunud. Muuli lisas, et on  ülikõva saavutus, saada taliolümpialt Eestile medal ja seda hoolimata asjaolust, et kellelgi ootused olid suuremad.

Marti Aavik lausus, et rõõmu tuleb tunda ja tegelikult on suur ime, kui niisugusel väikesel rahval on andekaid ja tublisid ning järjekindlaid inimesi, kes on valmis ennast maailma tippu võitlema.

Koroonakriisi parteiline juhtimine ei ole väga hea

Koroonaolukorrast oli saates samuti juttu. Kalle Muuli lausus, et on selge, et valitsuserakondade kokkulepe koroonareeglite leevendamise osas ei jõustu, kuna numbrid on teistsugused, aga pole ka mingit teist kokkulepet. «Meil pole mingit plaani, kuidas me tervikuna koroonast välja tuleme. Iga päev vaatame numbrit ja loodame, et äkki läheb mööda.» Ta lisas, et ka vaktsineerimine on toppama jäänud ja kriisi juhtimiseks ei tehta pingutusi.

Marti Aaviku arvates ei olegi sellise kriisi parteiline juhtimine väga hea. «Mõni nädal tagasi käis üksteise ületrumpamine sellega, kes oli kiirem koroonapasside ärakaotaja ja siis seati sellele mingisugune tingimus. Ma arvan, et arukam oleks need koroonapassid ära kaotada vaatamata näitajale ja mõelda hoopis teises suunas.» Ta lisas, et mõelda tuleks, kuidas saada veel vaktsineerimata vanainimesi vahetuma propagandaga, kas või ukse tagant ukse taha käimisega vaktsineerima, et haiglaravil olijate arv suuremaks ei läheks.

Pole ka praegust lepingut näinud, et võiksin öelda, et see on nüüd hea ja linnale maru soodne

Tallinna teate suhtes, et Urmas Sõõrumaa ettevõttega sõlmitud koolide halduslepingud muutusid palju paremaks, olid mõlemad saates osalejad skeptilised. Muuli ütles, et hõiskamine, et saime mitu miljonit parema lepingu Urmas Sõõrumaaga on selline, et ise mõtleme endale probleemid välja, ise tekitame takistused ja siis tohutu hurraa ja optimismiga lahendame neid. «Parem kui selliseid lepinguid üldse ei oleks olnud ja ega pole ka praegust lepingut näinud, et võiksin öelda, et see on nüüd hea ja linnale maru soodne.»

Aaviku arvates vajab uus leping ajakirjanduslikult läbi valgustamist ja sealt võib välja tulla veel mitmeid karisid.

Rahvusvaheliste ürituste toetamise osas, avaldati saates arvamust, et valitsusel peaks olema plaan, kuidas seda tehakse. Neljapäevase meeleavalduse teemat arutades ütles Kalle Muuli Marti Aavikule: «Tänan et lõpetasid ära Vooglaiu ja Lobjaka saate.»

Tagasi üles