Korduvalt psühhiaatriakliinikusse pöördunud noor mees jäeti abita. «Arst võttis Kristjanilt lubaduse, et ta ei korda suitsiidikatset»

Psühhiaatriakliinikusse pöördunud Kristjanit sinna vastu ei võetud, küll aga kirjutati välja tugevad antidepressandid ja unerohi. Paar kuud hiljem oma käe läbi elust lahkunud mehe pere on veendunud, et tegu oli raviveaga. Foto: Artur Kuus

Tartu psühhiaatrikliinikusse pöördunud, kuid seal abist ilma jäänud Kristjan lõpetas oma elu enesetapuga. Samamoodi oli läinud Jekaterinaga, kelle loo Postimees hiljuti avalikkuse ette tõi.

Kõik algas juba mitu kuud enne seda, kui Kristjan (31) mullu 20. novembri õhtul vabatahtlikult elust lahkus. Ema sõnul hakkas poeg juba augustis rääkima, et tal on raske tööl käia, ja septembri keskpaigas ei suutnudki ta enam sinna minna. «Kristjan oli liimist lahti. Ta käis tihti kodus ja rääkis, et ei saa öösiti magada,» meenutas ema.

20. septembril otsustas Kristjan ise esimest korda abi saamiseks Tartus asuvasse Raja tänava psühhiaatriakliinikusse pöörduda.

Kliinikusse teda vastu ei võetud, küll aga kirjutati välja tugevad antidepressandid ja unerohi. Veidi rohkem kui nädal hiljem proovis Kristjan uuesti kliinikusse saada. «Talle öeldi, et aga mis te siin teete, rohud on ju olemas, minge koju tagasi,» rääkis ema.

Kolm nädalat hiljem üritas noormees endalt elu võtta.