Manul Altani kössitab kõrgustes oma lemmiklavatsil, Marss aga istub luugiaval ega mõtlegi aedikusse patseerima tulla. Amuuri kass Murmur silkab küll ekspositsiooni, kuid kaob varsti jälle. Ka korsakid vudivad vahel ringi, aga märg ja libe aedikupinnas ei kutsu kraapima ega käike kaevama. Ja nii uudistavad nad pigem külastajaid.
Harikrokodillidel on käes õrnuse aeg. Troopikamajas võib kuulda vaikset, kumedat ja madalat tüminat, nagu veetaks midagi mööda karedat betooni. Rahulikult lebav Vanamees ajab end seepeale püsti ja liigub käbedalt vette, teispool võreluuki ootava Lonni juurde. Päriselt kokku nemad siiski ei saa, sest Lonni võib muneda kuni poolsada muna ja kuhu siis panna kõik need pisikesed krokodillid.