:format(webp)/nginx/o/2017/12/07/7385949t1he641.jpg)
:format(webp)/nginx/o/2021/07/27/13948460t1he73d.jpg)
«Kuulasin minagi üle suurt avalikku tähelepanu pälvinud Varro Vooglaiu avameelse sõnumi suhtumisest Eesti riiki. Ehmatav tõepoolest, kui ajalugu meenutada,» rääkis Postimehele Eesti põhiseaduse üks autoreid Liia Hänni.
Liia Hänni: ajalugu kordub farsina, nii on see ka praeguse riigivastase seltskonnaga (17)
«Kas mitte Viktor Kingissepp ei olnud sama verine, kirudes kodanlikku diktatuuri Eestis? Nüüd on kodanliku diktatuuri asemel Vooglaiu vastaseks Kaja Kallase «apartheid-valitsus» ja liberaalne Eesti. Ja nii nagu Eesti kommunistid omal ajal, ollakse valmis idanaabri rüppe heitma, kui ainult sealne ideoloogia sobib,» lisas Hänni.
«Öeldakse, et ajalugu kordub farsina, nii on see ka praeguse riigivastase seltskonnaga. Erinevalt Viktor Kingissepast ei hakka vabas Eestis keegi Varro Vooglaiu ja tema mõttekaaslastega füüsiliselt arveid õiendama ning ka idanaabrile pole põhjust loota, sest Eesti julgeolek on kindlustatud,» selgitas Hänni.
Hänni ütleb, et demokraatia on juba selline, et teeb ühiskonnas pesitseva ohu varakult nähtavaks ja annab inimestele aega sellega hakkama saada. «Järgmine meeleavaldus peaks näitama, kas suudame õppida.»
Raig: Varro mõtteavaldus on vastuolus põhiseadusega
Endine riigikogulane ja Põhiseaduse Assamblee liige Jüri Adams on märganud vihjeid Varro Vooglaiu poliitikasse püüdlemisele – see soov on tal Adamsi hinnangul kindlasti olemas.
«Ainuke koht, kuhu ta sobiks, oleks Helmete kõrvale, kuid ma ei ole kindel, kas nad teda oma kõrvale soovivad. Tundub, et Varro Vooglaid ei ole meeskonnamängija, vaid tegutseb üksikuna,» kirjeldas Adams.
/nginx/o/2020/04/07/13044396t1h1ed5.jpg)
«Varro Vooglaiu mõtteavaldus, et Eestil oleks parem olla Venemaa kubermang, on selges vastuolus põhiseaduse ja rahva tahtega, mis on kinnitatud põhiseaduse referendumil,» ütles majandusteadlane ja Põhiseaduse Assamblee liige Ivar Raig.
«Varro sõnad ei lähe vastuollu mitte ainult põhiseaduse mõtte, vaid ka konkreetsete sätetega,» lisas ta.
Raig meenutas, et põhiseadus algab sõnadega: «Kõikumatus usus ja vankumatus tahtes kindlustada ja arendada riiki, mis on loodud Eesti rahva riikliku enesemääramise kustumatul õigusel ja välja kuulutatud 1918. aasta 24. veebruaril...»
«Seal on väga selgelt öeldud, millega on tegu. Põhiseaduse preambul ongi kõige tugevam koht ehk sissejuhatus põhiseadusse. Kõik järgnev peaks seda sisustama,» toonitas Raig.
Sihtasutuse Perekonna ja Traditsiooni Kaitseks juhataja Varro Vooglaid andis Objektiivi saates mõista, et kui tagatakse normaalne võimalus elada, siis meil ei pea Pika Hermanni tornis olema sinimustvalge lipp. «Nimetage seda Eesti Vabariigiks või nimetage seda mingiks Eestimaa kubermanguks või millekski muuks,» nentis Vooglaid.
«Sa ei saa lõputult ka emotsionaalse argumendiga, et meil peab siin tornis olema sinimustvalge,» põhjendas Vooglaid, lisades, et tema arvates tegeletakse selle sinimustvalge all inimeste ahistamise, kiusamise ja mahasurumisega.