Biden ja Scholz kutsusid Moskvat taas sammudele pingete leevendamiseks

Olaf Scholz ja Joe Biden 7. veebruaril korraldatud ühisel pressikonverentsil Valges Majas. Foto: LEAH MILLIS/Scanpix

USA president Joe Biden ja Saksamaa kantsler Olaf Scholz kutsusid kolmapäeval Moskvat üles astuma reaalseid samme pingete maandamiseks ja märkisid, et seni pole täheldatud märkimisväärset Vene vägede vähendamist Ukraina piirilähedastel aladel.

«Venemaa sõjalise agressiooni oht Ukraina vastu on endiselt suur ja tuleb olla äärmiselt ettevaatlik. Venemaa peab astuma tõelisi samme deeskalatsiooni suunas,» ütlesid liidrid Scholzi ametkonna avalduses, mis tehti pärast kahe liitlase telefonikõnet.

Scholz helistas Bidenile, et anda USA liidrile ülevaade teisipäeval Moskvas peetud näost näkku kõnelustest Venemaa presidendi Vladimir Putiniga.

Mõlemad liidrid tervitasid samas Putini avaldusi, mille kohaselt peaksid diplomaatilised jõupingutused Ukraina kriisi lahendamiseks jätkuma.

Vene presidendi pressisekretär Dmitri Peskov teatas varem päeval, et Putini kõnelused Prantsusmaa kolleegi Emmanuel Macroni ja Saksamaa liidukantsleri Olaf Scholziga olid hoolimata nende kestuse erinevusest asjalikud.

«See oli väga konfidentsiaalne, asjalik, töine vestlus (Scholziga). Vaevalt, et vestluse kestus on sisu mõõdupuu ja antud juhul olid läbirääkimised nii president Macroni kui ka kantsler Scholziga asjalikud ja väga-väga konstruktiivsed,» vastas Peskov kolmapäeval ajakirjanike küsimusele Putini ja Scholzi läbirääkimiste olemuse kohta ning ka sellele, miks olid need läbirääkimised lühemad kui Macroniga.

Putini ja Macroni kõnelused toimusid Moskvas 7. veebruaril. Kahe juhi vestlus kestis üle viie tunni.

Putin kohtus Scholziga Kremlis 15. veebruaril. Need läbirääkimised kestsid üle kolme tunni.

USA, teised NATO riigid ja Kiiev on viimastel nädalatel korduvalt teatanud Vene vägede koondumisest Ukraina piiri lähedale ja Venemaa sissetungi ohust naaberriiki. Venemaa on neid süüdistusi järjekindlalt eitanud.

Vene kaitseministeerium teatas teisipäeval, et Lääne ja Lõuna sõjaväeringkondade üksused hakkavad õppustelt oma baasidesse tagasi pöörduma. Päev varem teatas Lavrov Moskva valmisolekust jätkata dialoogi Läänega.

Lääneriikide hinnangul ei ole tegelikku deeskaleerimist Venemaa piiril Ukrainaga märgata.

«Põhja-Atlandi allianss ei näe Venemaa ja Ukraina piiril veel pingeleevendust,» ütles varem päeval ka NATO peasekretär Jens Stoltenberg.

«Praeguseks pole me näinud märke Venemaa deeskaleerimisest,» ütles Stoltenberg ajakirjanikele.

USA välisminister Antony Blinken ütles samal ajal uudistekanalile ABC News, et hetkel ei ole näha Venemaa sisulist taandumist.

NATO kõnelustele saabunud Saksa kaitseminister Christine Lambrecht märkis aga, et Venemaa osaline taandumine on signaal, mis vähemasti annab lootust.

Euroopa Ülemkogu eesistuja Charles Michel kutsus kolmapäeval Venemaad astuma konkreetseid samme Ukraina ümber tekkinud pingete leevendamise suunas.