Välisluureameti poolt äsja avaldatud aastaraportis vaadatakse muu hulgas tagasi nüüdseks 30 aastat tegutsenud ja alguses Teabeteenistuse ning vahepeal Teabeameti nime kandnud ametkonna alguspäevadesse. Nagu selgub, sattusid algajad Eesti luurajad vahel ka üsna koomilistesse olukordadesse, kuid tagantjärele võttes oli ka neist välisluure arengule kasu.
Tellijale
«Tere! Me oleme Eesti välisluure, tahame teiega koostööd teha!»
Ehkki 1991. aasta alguses moodustati Eesti politsei ja selle koosseisus Kaitsepolitsei, saadi juba siis aru, et vajaliku info saamiseks sellest ei piisa. «Pidevalt oli näha, et infot ei ole. Sa elad sellise fragmentaarse informatsiooni tingimustes, mis kriisisituatsioonis on üliohtlik, sest sa võid lihtsalt teha valesid otsuseid,» rääkis üks Teabeameti töötaja.
«Jõudsime väga selgele järeldusele, et meil on midagi puudu. Asja nimi oli välisluure. Siis tekkis kaval mõte ja riigiminister moodustas struktuuriüksuse, õigemini võttis algul omal vastutusel tööle nõunikud – ja andis neile ülesande: poisid, õppima!» meenutas ta.