VÄLISLUUREAMETI RAPORT ⟩ Venemaa küberluure kujutab Eestile suurt ohtu

Venemaa küberluure tegevus Lääne suunal on osutunud edukaks. Illustreeriv pilt. Foto: Sander Ilvest

Välisluureameti andmetel kujutab Venemaa küberluure suurt ohtu Eesti ja kogu Lääne julgeolekule ning tänu eriteenistuste edukale tegevusele on Kremlil tõenäoliselt hea arusaam Lääne plaanidest ja haavatavusest.

Võrreldes teiste riikide tegevusega kujutab Venemaa küberluure endast suurt ohtu, kuna Venemaa eriteenistustel on küberoperatsioonide sooritamise pikaajaline kogemus, nad otsivad pidevalt uusi nutikaid viise infosüsteemidesse sissemurdmiseks, pahavara arendamiseks, oma tegevuse varjamiseks, panustavad ressurssi küberründe võimekusse ning on suutelised operatiivselt oma vigadest õppima, muutma oma ründevõtteid, vahetama välja paljastatud ründetaristut.

Teisalt ei suuda Vene eriteenistuste sihtmärgid endiselt oma küberturvalisust piisavalt tagada ning tegelevad sellega pigem pärast oluliste tagajärgedega küberoperatsiooni. Seniste küberoperatsioonide põhjal võib öelda, et sihtmärgid ei mõista vajadust järjepidevalt oma küberturvalisust hoida ning selleks ressursse eraldada.

Eriteenistuste tegevuse tõttu on Kremlil tõenäoliselt hea ülevaade Lääne arusaamadest, olukorra tõlgendustest ja muredest, ning otsustajad saavad VET­ilt viiteid, kuhu ja millist survet avaldada, selleks et oma välispoliitilisi eesmärke saavutada.

Oluline on meeles pidada, et suur luureväärtus on peale riigisaladuse ka asutusesiseseks kasutamiseks mõeldud infol, mis ei ole samaväärse tugevusega kaitstud kui riigisaladus. Piisavas koguses asutusesiseseks kasutamiseks mõeldud info valdamine võib kokkuvõttes olla sama palju väärt kui ligipääs riigisaladusele.

Küberluureoperatsioon on valdavas osas automatiseeritud protsesside jada. Manuaalselt kontrollitakse näiteks seda, kas ründe ohvriks langenud isiku seadmetes asuv info ja isik ise on huvipakkuvad. Kui nad huvi ei paku, siis kustutab eriteenistus pahavara infosüsteemist ära või kasutab seda teiste sihtmärkide ründamiseks. Enamasti püüab eriteenistus mitmesuguste võtetega oma tegevust varjata – näiteks kasutatakse ründamisel ja info kogumisel kolmandate osapoolte seadmeid ning pahavara jaotatakse väiksemateks osadeks, mis laetakse sihtmärgi infosüsteemidesse eri asukohtadest. Venemaa eriteenistused kasutavad küberoperatsioonides palju eri pahavarasid.

Välisluureameti hinnangul Venemaa eriteenistused jätkavad lähi- ja kaugemas tulevikus küberluureoperatsioone nii Eesti kui ka teiste lääneriikide suunal. See on sissetöötatud ja tõhus viis info kogumiseks. Seega Venemaalt lähtuv küberoht jääb püsima, kuid seda on võimalik vähendada, rakendades küberturvalisust tagavaid meetmeid.