Päevatoimetaja:
Andres Einmann
+372 666 2072

VÄLISLUUREAMETI RAPORT Hiina saatkond kogub enda huvides Eesti kodanike e-aadresse (2)

Meeleavaldus Hiina saatkonna juures Tallinnas 2008. aastal.
Meeleavaldus Hiina saatkonna juures Tallinnas 2008. aastal. Foto: Toomas Huik / Postimees
  • Hiina on hakanud talitsema oma «huntsõdalase» diplomaatiat
  • Laia kriitika asemel on vastulaused süüdistustele nüüd isikustatud
  • Hiina loodab uue strateegiaga oma kuvandit positiivsemaks muuta

Välisluureameti andmetel on Hiina saatkond kogunud Eesti kodanike isiklikke e-posti aadresse, et neid vajadusel enda huvides ära kasutada.

Tegemist on osaga Hiina uuest strateegiast, mille järgi on riik hakanud laia kriitika asemel kasutama isikustatud vastulauseid kriitikale.

Alates 2018. aasta kevadest rakendas Hiina nn huntsõdalase diplomaatiat, mis väljendus Hiina kõneisikute enneolematult agressiivsetes rünnakutes Hiina kriitikute vastu. Hiina narratiivi kaitstes kostitati vastaseid kohati vaippommitamise stiilis hiina kirjandustundide kõrgtaseme marksistliku sõnavaraga. Selline diplomaatiline stiil sai nime Hiina populaarse märulifilmi «Huntsõdalane 2» järgi, milles üksik Hiina sõjahunt võitleb Ameerika pahalastega.

2021. aastal oli näha «huntsõdalase» diplomaatia ümberhindamist ja väljamõõdetud vastusammude rakendamist. Hiljutised arvamusküsitlused lääneriikides on näidanud, et Hiina kuvand on viimase paari aastaga muutunud oluliselt negatiivsemaks. Selle suundumuse tõttu tunneb Hiina juhtkond vajadust väljenduda senisest pehmemalt või sihtmärgistatumalt.

Nüüd pöördub Hiina kriitikale vastates konkreetsete adressaatide poole või toob nad oma vastuses nimeliselt välja. Personaliseeritud vastusammuga ei loodeta mitte ainult kriitika autorit vaikima sundida, vaid ühtlasi näidata, et Hiina pahameele on esile kutsunud vaid üks konkreetne isik või rühmitus, ning see ei ole suunatud kõikide välismaalaste vastu.

Viimasest aastast võib tuua mitu personaliseeritud hukkamõistu näidet Eesti lähiregioonist. Hiina saatkond Tšehhis kritiseeris Praha mõtte­koda Sinopsis, nimetades selle analüütikuid «niinimetatud Hiina­-ekspertideks». Norras saadeti Aftenposteni toimetajale nimeline vastus, kui väljaanne oli oma esilehel avaldanud toetusavalduse Hongkongi väljaandele Apple Daily. Rootsi väljaanne Jönköpings­-Posten sai juhtkirjas Hiina kritiseerimise eest Hiina saatkonnalt oma toimetusse kiire vastulause. Rootsis on isiklikule e­-posti aadressile saanud Hiina saatkonnalt ähvarduskirja üks ajakirjanik ja üks parlamendiliige.

Hiina ei piirdu ainult suulise ähvardamisega, vaid on valmis jõuvõtetega konfliktiolukorda ka ebaproportsionaalselt eskaleerima. Nii näiteks plaanis Hiina nõuda Taanilt välja kaks parlamendiliiget ühe Hongkongi demokraatiaaktivisti abistamise eest, ja kaks Hiinat kritiseerinud isikut. Suhtudes ähvardusse tõsiselt, soovitas Taani julgeolekuteenistus nendel inimestel mitte reisida Hiinasse ega ka Hiina­-sõbralikesse riikidesse, kus kohalikud võimud võivad nad Hiina palvel vahistada ja Hiinale välja anda.

Isikustatud vastusammude taktika kristalliseerus 2020. aastal pretsedenditute sanktsioonidega, mille Hiina kehtestas Euroopa Liidu kümne inimese ja nelja ühenduse suhtes. Viis kümnest inimesest on Euroopa Parlamendi liikmed, kolm liikmesriikide parlamentide liikmed ja kaks Hiina­-eksperdid.

Seda arvestades ei ole ka üllatav Hiina saatkonnalt Eestis laiale ringile isiklikele e-­posti aadressidele saadetud propagandaüllitis «China Watch». Nagu näha, on Hiina saatkond pidevalt kogunud Eesti kodanike isiklikke aadresse, et neid vajadusel ära kasutada. Visuaalselt palju professionaalsema, kuid sisult samasuguse üllitise saadab regulaarselt välja ka Hiina esindus Euroopa Liidu juures.

Ehkki viimase aasta jooksul on näha olnud uusi suundumusi Hiina mõjutustegevuses, võib välisluureameti hinnangul öelda, et Hiina tagasitõmbumine agressiivsest ja vaippommitajalikust «huntsõdalase» diplomaatiast ei viita tema nõrgenenud positsioonidele, vaid strateegia ümberhindamisele. Hiina strateegiliste eesmärkide saavutamisel mängib just läbikaalutud meediasõda senisest veelgi olulisemat rolli.

Tagasi üles