Tegemist on osaga Hiina uuest strateegiast, mille järgi on riik hakanud laia kriitika asemel kasutama isikustatud vastulauseid kriitikale.
Alates 2018. aasta kevadest rakendas Hiina nn huntsõdalase diplomaatiat, mis väljendus Hiina kõneisikute enneolematult agressiivsetes rünnakutes Hiina kriitikute vastu. Hiina narratiivi kaitstes kostitati vastaseid kohati vaippommitamise stiilis hiina kirjandustundide kõrgtaseme marksistliku sõnavaraga. Selline diplomaatiline stiil sai nime Hiina populaarse märulifilmi «Huntsõdalane 2» järgi, milles üksik Hiina sõjahunt võitleb Ameerika pahalastega.
2021. aastal oli näha «huntsõdalase» diplomaatia ümberhindamist ja väljamõõdetud vastusammude rakendamist. Hiljutised arvamusküsitlused lääneriikides on näidanud, et Hiina kuvand on viimase paari aastaga muutunud oluliselt negatiivsemaks. Selle suundumuse tõttu tunneb Hiina juhtkond vajadust väljenduda senisest pehmemalt või sihtmärgistatumalt.
Nüüd pöördub Hiina kriitikale vastates konkreetsete adressaatide poole või toob nad oma vastuses nimeliselt välja. Personaliseeritud vastusammuga ei loodeta mitte ainult kriitika autorit vaikima sundida, vaid ühtlasi näidata, et Hiina pahameele on esile kutsunud vaid üks konkreetne isik või rühmitus, ning see ei ole suunatud kõikide välismaalaste vastu.
Viimasest aastast võib tuua mitu personaliseeritud hukkamõistu näidet Eesti lähiregioonist. Hiina saatkond Tšehhis kritiseeris Praha mõttekoda Sinopsis, nimetades selle analüütikuid «niinimetatud Hiina-ekspertideks». Norras saadeti Aftenposteni toimetajale nimeline vastus, kui väljaanne oli oma esilehel avaldanud toetusavalduse Hongkongi väljaandele Apple Daily. Rootsi väljaanne Jönköpings-Posten sai juhtkirjas Hiina kritiseerimise eest Hiina saatkonnalt oma toimetusse kiire vastulause. Rootsis on isiklikule e-posti aadressile saanud Hiina saatkonnalt ähvarduskirja üks ajakirjanik ja üks parlamendiliige.