Kiire internet tuleb meile liiga aeglaselt

Heiki Hõimoja rääkis kiire interneti saamise võimalustest Kersalu külas Lääne-Harjumaal. Hõimoja kasutab kodus internetti katusel asuva 4G-antenni kaudu. Foto: Mihkel Maripuu

Kiire interneti inimesteni viimine nõuab selgemat eelistuste seadmist ja ülevaadet tegelikust nõudlusest, selgub täna avaldatavast riigikontrolli auditist.

Kiirest internetist kui inimeste ühest põhiõigusest ja valguskaabli toomisest kõigi Eesti perede juurde on räägitud üle kümne aasta. Sealjuures on riik algusest peale lubanud minna appi piirkondadele, kus võimalikke kliente on nii vähe, et eraettevõttel ei tasu äriliselt sinna panustada.

Esialgu seadis riik sihi viia kiire ehk vähemalt 30 Mbit/s kiirusega internet kõigi inimesteni juba 2015. aastaks, seejärel hakkas tähtaeg nihkuma ja nüüd tuleb leppida juba 2030. aastaga – vähemalt on nii kirjas arengukavas «Eesti digiühiskond 2030». Varem kavandati ka, et 2020. aastaks moodustavad ülikiire ehk vähemalt 100 Mbit/s kiirusega kaabliga interneti kasutajalepingud 60 protsenti kõigist lepingutest, tegelikult on neid praegu vaid veerand.