VÄLISMÄÄRAJA ⟩ Eesti saatkond Moskvas: analüütikud kahtlevad suure füüsilise rünnaku kavatsuses

Eesti saatkonna asejuht Piret Reintamm Benno koos Leedu suursaadikuga Moskvas Eitvydas Bajarunasega Venemaa välisministeeriumis. Foto: Vladimir Gerdo/SCANPIX

Eesti silmadeks ja kõrvadeks Moskvas on saatkond, mille asejuhi Piret Reintamm Bennoga vestles ajakirjanik Neeme Raud Kuku raadio saates «Välismääraja». Saatkonna hinnangul soovib Venemaa muuta Euroopa julgeolekuarhitektuuri, aga nad veel ei näe otsest füüsilist suurt rünnakut Ukraina vastu.

Raud märkis, et on üsna selge, et julgeolekukriis on Moskvas diplomaatide jaoks küsimus number üks. Reintamm Benno kirjeldas, et julgeolekukriis on peaaegu kõikide arutelude peateema.

Tema sõnul on Moskvas resideeruvate saatkondade töötajatel ja julgeolekuanalüütikutel põhjust arvata, et otsest sõjalist rünnakut Venemaal plaanis ei ole. «Analüütikud jagavad seda arvamust, et vaevalt, et otseseks füüsiliseks suureks rünnakuks Ukraina vastu läheb,» ütles Reintamm Benno.

Ta selgitas, et kriis ei puuduta kitsalt Ukrainat, vaid Venemaa taotleb Euroopa julgeolekuarhitektuuri muutmist. Venemaa silmis formuleeriti praegune julgeolekuarhitektuur külma sõja võitjate poolt pärast seda, kui nemad olid külma sõja kaotanud. «Venelane on nüüd seisukohal, et tollal oli ta väga nõrk, praeguseks on ta saanud palju tugevamaks, eelkõige sõjaliselt. Praegune julgeolekusituatsioon, julgeolekuarhitektuur Euroopas ei vasta enam Venemaa huvidele ja võimetele olukorda muuta,» valgustas diplomaat Venemaa nägemust.

«See on klassikaline diplomaatiline pinge ja vastupinge olukord,» kirjeldas Reintamm Benno. Ta meenutas, et novembris toimus Moskvas tähelepanuväärne üritus. President Vladimir Putin esines toona välisministeeriumi laiendatud kolleegiumi istungil ja andis isikliku juhtnööri Vene diplomaatidele, et Venemaa suure väekontingendi Ukraina lähistele koondamisega saavutatud pinget Euroopas tuleb hoida ja suurendada.

«See on vahend, millega soovitakse saavutada Venemaa eesolevad eesmärgid. Kogu protsessi, mis praegu lääne ja Venemaa vahelises ping-pongis toimub, näemegi Putini isikliku juhtnööri täitmisena ehk pinge hoidmise ja pinge kasvatamisena,» selgitas Eesti saatkonna asejuht. Ta märkis, et tegu on ohtliku olukorraga, sest alati on võimalus, et pinge läheb liiga suureks ja kaob kontroll protsesside üle. Seni aga pole seda tema hinnangul õnneks veel juhtunud.

Raud tõi välja vastuolu Vene ühiskonna meeleoludes. Sellel nädalal esitles sõltumatu uurimiskeskus Levada Tallinnas globaalsel meediavabaduse konverentsil uuringut, mille järgi 70 protsenti venemaalastest on uue sõja vastu. samal ajal näitavad küsitlused, et 75-80 protsenti elanikest on igati rahul president Putiniga.

Reintamm Benno möönis, et vastuolu tunnistavad ka Levada inimesed ise. Ülekaalukas osa inimestest on sõja vastu, aga hirm suure maailmasõja puhkemise ees on venelaste hirmude hulgas teisel kohal. Seda kardab 62 protsenti. Reintamm Benno võrdles, et sellest levinuim on vaid hirm, et minu või minu perekonnaliikmetega midagi juhtub.

Diplomaadi sõnul on sõjahirm rahva hulgas üks faktor, mida analüütikud toovad välja, kui arutatakse Ukraina sõja tõenäosust. «Rahva hulgas ei ole mõte sõjast populaarne. Niisugust suurt ühiskondlikku konsensust ja presidendi populaarsuse võimalikku tõstmist ei ole võimalik saavutada sõja läbi, seda näitavad väga hästi kõikvõimalikud sotsioloogilised analüüsid,» ütles ta.

Reintamm Benno hinnangul on ekslik arvata, et Venemaa valitsus rahva arvamusele sugugi tähelepanu ei pööra. «Tegelikult jälgitakse ühiskondlikke trende, poolehoide ja mitte-poolehoide küllaltki täpselt. Kuna sõda ei ole populaarne, siis eriti 2024. aasta ehk uute presidendivalimiste kontekstis ei peeta otstarbekaks sõja vallandamist,» selgitas diplomaat loetud analüüsi põhjal. Ta siiski märkis, et tegu on ühe vaatenurgaga ning analüüse on erinevaid.