Argipäev maakonnalehes: maanteele on tekkinud huvitavad augud

Sakala toimetusemaja lumme mattunud Viljandis. Vägevad hanged on linnarahva sahameeste peale kurjaks ajanud. Foto: Marko Saarm

Esmaspäeva varahommikul sajab Viljandis tihedat ja märga lund. Räitsakad tükivad silma, suhu ja krae vahele. Koperdan mööda trotuaari tööle. Tänavatel kõrguvad lumemäed laiutavad tähtsalt nagu peigmees pulmas. Viljandi kohviku lähistele on kõnniteele tekkinud huvitav, umbes 45-kraadine kallak, mis on kõnnitee sisekülje poole kaldu. Autod on parkinud nagu ikka sinna, kuhu saab, ja ka sinna, kuhu paistab, et ei saa ega tohi.

Üks Sakala päevateema ongi see, et linnajuhid peavad plaani parkimisanarhia lõpetada. Paljudel autojuhtidel on tekkinud harjumus parkimist keelavaid märke järjekindlalt eirata ja midagi hullu ei juhtu. Tegelikult ei juhtu üldse midagi.

Toimetus on ajastutruult sotsiaalselt distantseeritud ja sestap võrdlemisi vaikne. Külmik on dramaatiliselt tühi. Piima pole. Tragi sekretär pole veel hommikuselt lüpsilt saabunud. Külastan kolleege neljandal korrusel. Seal on ennast sisse seadnud hästi varustatud reklaamiosakond. Muude hõrgutiste hulgas ei puudu külmikust piimgi. Tagasiteel kohviautomaadi juurde möödun uudistejuhi lauast, millel püüab pilku tohutute mõõtmetega, silma järgi vähemalt sajandivanune peitel. Miks...?