Mihkelson: venelased avaldasid tahet piirilepinguga edasi minna

Foto: Marko Mihkelsoni Facebook

Moskvas töövisiidil viibiv riigikogu väliskomisjoni esimees Marko Mihkelson (RE) lausus sotsiaalmeedias, et idanaabritel on taas tärganud huvi Eesti-Vene piiri ratifitseerimise vastu.

Eile õhtul kohtus Mihkelson Venemaa Föderatsiooninõukogu ehk parlamendi ülemkoja väliskomisjoni esimehe Grigori Karassiniga.

«Kuna sellel tasemel oli viimane kohtumine enam-vähem täpselt 8 aastat tagasi Tallinnas (siis juhtis Vene senati väliskomisjoni Mihhail Margelov), siis tänast kohtumist võiks pidada mõnes mõttes Eesti-Vene parlamentaarsetes suhetes jää sulatamiseks. Aeg on muidugi erakordselt keeruline, kuid just praegu tuleb leida võimalusi hoida suhtluskanalid avatuna ning rääkida avameelselt kõigest, mis meie suhteid ohustab või häirib,» lausus Mihkelson.

«Karassin on kogenud diplomaat, kes kuni 2019. aastani oli ametis Venemaa asevälisministrina. Mina kohtusin temaga täna esimest korda. Võõrustajana alustas juttu tema. Esimese punktina tõstatas ta piirilepingu ratifitseerimise teema, väites, et Venemaal on tahe sellega edasi liikuda,» märkis Mihkelson.

Karassin esitas Mihkelsoni sõnul aga fakte, mis jätsid mulje, et ta pole päris hästi briifitud 2013–14 toimunud arengutest ja et riigiduuma väliskomisjoni esimees Aleksei Puškov kinnitas veel 2013. aastal valmisolekut ratifitseerida lepingud paralleelselt. «Kirjeldasin talle tausta, mainides muu hulgas, et Eesti on kahel korral ja kahes erinevas parlamendis (2014, 2015) näidanud üles tahet piirilepingud ratifitseerida. Sama tahet pole näidanud siiani aga Venemaa.»

Mihkelsoni sõnul tõstatas Karassin seejärel teemad, mis on Venemaa jutupunktides olnud tuttavad läbi aastate: üldine suhete kliima, venekeelse elanikkonna mured Eestis.

«Detailidesse me ei laskunud, kuid suhete kliima teemal viisin jutu Ukrainale ja üldisele julgeolekupoliitilisele olukorrale. Rõhutasin, et Eesti järgib oma välispoliitikas rahvusvahelise õiguse, ÜRO Harta ja «Helsingi vaimu» põhimõtteid, mille üheks keskseks teemaks on jõuga ähvardamisest loobumine ja piiride vägivaldsest muutmisest hoidumine,» ütles Mihkelson.

«Ma rõhutasin, et igasugune julgeolekuolukorra halvenemine Vene-Lääne suhetes mõjub halvasti ka meie kahepoolsetele suhetele,» jätkas Mihkelson. «Pikemalt rääkisime oma seisukohtadest seoses Ukraina rahva õigusega valida endale ise julgeolekutagatised. Mõistetavalt jäime erinevatele arvamustele, kuid see jutuajamine oli aus ja avameelne.»

Enam kui tund kestnud kohtumise lõpul otsustasid mõlemad, et püüavad taastada regulaarsed kontaktid parlamentide vahel. «Tänane kohtumine lõi selleks vähemalt eeldused,» lisas Mihkelson.

Mihkelsonil on Moskvas kavas ka kohtumine Riigiduuma väliskomisjoni esimehe Leonid Slutskiga.