/nginx/o/2010/05/27/375152t1hd205.jpg)
Majandus- ja kommunikatsiooniministeerium korraldab uuringu, mis peaks andma vastuse, kas Eestis tasub alternatiivkaristusena kasutusele võtta alkolukk.
Alkolukke võidakse hakata kasutama asenduskaristusena
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Ministeeriumi nõuniku Rasmus Ruuda sõnul pole praegu selge, mis on alkolukkude süsteemi rakendamisega seotud positiivsed ja negatiivsed küljed, kuid nende väljaselgitamine on seatud eesmärgiks rahvuslikus liiklusohutusprogrammis.
Nii plaanitakse neid aspekte puudutav uuring läbi viia hiljemalt 2014. aastaks, et siis teemaga edasi liikuda.
Pärast rikkumist
Ruuda sõnul saab eesmärgid jagada kaheks: rikkumiste ärahoidmine ja rikkumisjärgne tegevus.
Ministeeriumi uuring tegeleks just teise küsimusega. Idee poolest võiks inimesele, kes jääb juhtimisõigusest ilma seetõttu, et istus purjus peaga rooli taha, load alles jätta, kui ta laseb oma kuludega paigaldada sõidukile alkoluku.
«Juhtimisõiguse äravõtmisel tekib olukord, kus autojuhina töötav isik jääb töötuks või inimesed ei saa kodunt tööle ja tagasi,» selgitas Ruuda. «Tiheasustusega kohtades ei tekita juhtimisõiguse puudumine nii palju probleeme kui neile inimestele, kes elavad ühistranspordiliinidest kaugel.»
Lisaks alkolukule peaks rikkuja tõenäoliselt käima arstlikus kontrollis.
Ruuda väitel oleks sellise alternatiivkaristuse rakendamisel oma roll ka kohtul, kes otsustab, kui pikalt peab isik alkolukuga varustatud sõidukiga sõitma.
Teiste maade kogemus näitab, et seda ei saa kasutada kõigi puhul – kindlasti ei sobi see neile, kellel on krooniline alkoholism.
Ruuda sõnul ei keela ükski seadus Eestis alkolukku ka vabatahtlikult kasutada.
«Näiteks võivad taksofirmad oma maine tõstmiseks kasutada alkolukke,» märkis Ruuda. Nii edastaksid nad sõnumi, et selle firma juhid sõidavad kindlasti kainena.
Transpordi ametiühingu juhatuse esimees Peep Peterson avaldas kahtlust, kas selline meede aitaks vahele jäänud juhil oma töökohal jätkata, sest firma ei hakkaks eksinu pärast tõenäoliselt alkolukku paigaldama.
Suhtutakse positiivselt
Küll aga rõhutas Peterson, et bussijuhtide vennaskonda on alati vihastanud see, kui mõni nende kolleeg on sõitnud purjus peaga või jääknähtudega, mistõttu ollakse huvitatud meetmetest, mis aitaks sellist olukorda vältida.
«Bussijuhid soovivad, et maine oleks tipptasemel, ja meid on alati häirinud uudised, et bussijuht nurgatagusest firmast on sõitnud jääknähtudega,» kinnitas Peterson. «Bussi juhtimisse alkoholijoobes suhtume nulltolerantsiga.»
Ruuda sõnul ei keela ükski seadus Eestis alkolukku vabatahtlikult kasutada.
«Näiteks võivad taksofirmad oma maine tõstmiseks kasutada alkolukke - «Meie taksojuhid sõidavad kainelt»,» sõnas Ruuda.
Peterson arvas, et korralikud bussifirmad, kus järelevalve on niigi kõva, saavad ka alkolukkudeta hakkama. Kuid ehk sobiks see kohtadesse, kus on probleeme palga maksmise või tehnilise olukorraga.
Peterson toonitas, et tänane seis on selline, kus liinikonkursil või vedusid pakkudes ei küsita kvaliteeti ja ainumääravaks on hind.
«Selline viis tagab, et kunagi leitakse rooli selline kahesarvikumees,» nentis Peterson.
Mis on alkolukk?
• Alkolukk on sõidukisse paigaldatav seade, mille abil mõõdetakse alkoholi sisaldust juhi välja hingatavas õhus. Kui see ületab lubatud piirmäära, ei lase seade sõidukit käivitada. Seade teeb lisakontrolle ka sõidu ajal.
• Uuringud on näidanud, et alkolukk võib olla efektiivne meede korduva joobes sõidukijuhtimise vähendamiseks, kui süsteem on õigesti üles ehitatud. Mõju saavutamiseks on vajalik ka kontrollitava juhi nõustamine, ravi ja järelevalve tema tegevuse üle.
• Alkolukku kasutatakse mitmes riigis alternatiivkaristusena juhtimisõiguse äravõtmise asemel.
• Majandusministeeriumi uuringu eesmärk on hinnata alkoluku kasutamise võimalusi Eestis. Püütakse leida parimat lahendust alkoluku rakendamiseks
Allikas: liiklusohutusprogramm