Päevatoimetaja:
Marek Kuul

Politseis alustas tööd kümme uut veebipolitseinikku

Copy
Jaanuaris ametisse asunud veebipolitseinik Oleg Kornõljev tuletab meelde, et seadused kehtivad ka internetis: midagi seadusvastast märgates tuleb sellest politseile teada anda.
Jaanuaris ametisse asunud veebipolitseinik Oleg Kornõljev tuletab meelde, et seadused kehtivad ka internetis: midagi seadusvastast märgates tuleb sellest politseile teada anda. Foto: Peeter Lilleväli / Põhjarannik

Sellest aastast on varasema kolme veebipolitseiniku asemel inimestele sotsiaalmeedias abi ja nõu andmas ühtekokku 13 veebipolitseinikku.

Tegevust laiendati, et teenus oleks inimestele kvaliteetsem, kättesaadavam ning personaalsem. Selleks, et teenus oleks personaalsem, loodi uued ametikohad politseijaoskondade juurde.

«Varasemalt said inimesed oma küsimuste ja muredega pöörduda kolme veebipolitseiniku – Jana Frolova-Alferjevi, Andero Sepa ja Karmen Raua poole. Kuna üha enam inimesi kasutab sotsiaalmeediat, tekkis vajadus ka vormikandjate arvu veebimaailmas suurendada. Nüüd on inimestel võimalus ühendust võtta päris oma piirkonna veebipolitseinikuga, kellel on lisaks internetis toimuvale head teadmised ka piirkonnas toimuvast,» rääkis PPA juhtivkorrakaitseametnik Kairi Ränk.

Veebipolitseinike peamiseks ülesandeks on olla aktiivne kogukonna gruppides, jagada informatsiooni, ennetada ja märgata ohtusid ning seirata internetist toimuvat. «Kui veebipolitseinik märkab veebis ebasobivat käitumist, näiteks kui kedagi ähvardatakse, võtab politseinik kindlasti rikkujaga ühendust. Süüteo puhul, näiteks kui veebis on jagatud videot kus kedagi lüüakse, edastab veebipolitseinik info jaoskonnale, kus seda juhtumit menetletakse,» kirjeldas Ränk.

Samuti koolitavad veebipolitseinikud oma piirkonna inimesi interneti turvalisuse teemadel, et nii noored kui vanad oleksid teadlikud veebis varitsevatest ohtudest.

Veebipolitseinike poole võib pöörduda ka kõigi teiste küsimuste ja muredega, mis ei ole seotud internetiga. «Näiteks siis, kui inimene on sattunud kelmuse või kiusamise ohvriks või teda on seksuaalselt väärkoheldud. Oluline on rõhutada, et kui juhtunu vajab politsei kiiret sekkumist, siis tuleb kindlasti helistada hädaabinumbril 112,» ütles Ränk.

Ränk lisas, et politsei eesmärk on olla seal, kus on inimesed. «Täna on veebipolitseinike suhtluskanaliks Facebook, aga monitoorime ka teistel platvormidel toimuvat ning mõtleme selles suunas, et oleksime tulevikus kättesaadavad ka teistes sotsiaalmeedia kanalites».

Veebipolitseinikud vastavad inimeste kirjadele tööpäeviti. Kui kellegi elu ja tervis on ohus, tuleb helistada 112. Ööpäevaringselt on avatud ka lasteabi telefon 116111.

Tagasi üles