Lõhkevate torudega Toompea loss igatseb kapitaalremonti

Riigikogu kantselei majandusosakonna juhataja Argo Koppel näitab Toompea lossi uhkeimas saalis lõhkenud küttetoru. Sellised vahejuhtumid on peagi saja-aastases riigikogu hoones tavapäraseks saanud. Foto: Mihkel Maripuu

Kommunaalprobleemide käes vaevleva ja suurte ülalpidamiskuludega Toompea lossi kompleksi saab korda teha suuremate takistusteta, näitab Tallinna linnaplaneerimise ametis valminud muinsuskaitseanalüüs. Enne remondi alustamist tuleb aga valitsusel leida raha projekteerimiseks.

Ligi kolm aastat on innukamalt räägitud vajadusest Toompea lossi uuendada, sest hooneid vaevavad kommunaalprobleemid ja sealne töökeskkond meenutab nõukogude aega. Esindushoonele antakse raha n-ö kosmeetilisteks töödeks, et see ilus välja näeks, kuid tõelised probleemid peituvad sõna otseses mõttes põranda all või seina sees.

Riigikogu kantselei majandusosakonna juhataja Argo Koppel võttis Toompea lossi mured lühidalt kokku: seal pole tänapäevane töökeskkond. Ta tõi näiteks ventilatsiooniprobleemi – aknad lasevad õhku läbi. «Me ei jõua nii palju kütta, kui aknast külma õhku peale tuleb. Tahame, et aknad oleks tihedad,» ütles Koppel ja lisas, et ventilatsioonita on 80–90 protsenti ruumidest.

Sama on märgata riigikogu kantselei arvetelt. Kui 2020. aasta detsembris kulus elektri ja kütte peale 37 692 eurot, siis mullu juba 89 748 eurot.