PUUST JA PUNASEKS ⟩ Mida rahvaloenduse küsitlejad küsivad ja mida mitte

Rahvaloenduse küsitlejad tunneb ära salli, töötõendi ja rahvaloenduse kujundusega töövahendite järgi. Foto: Andres Haabu

Rahvaloendus jätkub kohustuslikku valimisse kuuluvatel aadressidel elavate inimeste telefoniküsitlusega, mis kestab veebruari lõpuni. Statistikaamet selgitab, kuidas telefoniküsitlust korraldatakse, mida inimestelt küsitakse ning kuidas on tagatud andmete turvalisus.

Statistikaameti rahvaloenduse projektijuht Liina Osila sõnul eelistati küsitlejate valimisel sama või sarnase töökogemusega inimesi. «Lisaks läbisid kõik küsitlejad põhjaliku koolituse, kus teiste teemade hulgas oli ka isikuandmete konfidentsiaalsus,» ütles Osila.

Rahvaloenduse juhuvalim on aadressipõhine. «Küsitlejad loendavad ainult nendel aadressidel elavaid inimesi, kus jäid e-küsitlusel vastamata vähemalt ühe seal elava inimese andmed. Küsitleja võtab nende inimestega kõigepealt ühendust telefoni teel. Selleks on küsitlejatel kasutada rahvastikuregistri andmetel sellele aadressile registreeritud isikute telefoninumbrid,» selgitas Osila.

Osila lisas, et küsitleja võib helistada valimisse kuuluva aadressi elanikule ka siis, kui inimene on e-ankeedi tublisti ära täitnud. «Seda juhtub siis, kui mõni aadressil elavatest inimestest ei ole ankeeti siiski täitnud. Sellisel juhul võtab küsitleja ühendust selle aadressi elanikega ja kontrollib ankeedi täitmise üle. Uuesti küsitlema ankeedi täitnud inimest ei hakata, kuid palutakse abi teiste sel aadressil elavate inimestega kontakti saamisel, et kõik saaksid loendatud,» selgitas Liina Osila

Telefonikõnes tutvustab küsitleja ennast ja kõne eesmärki ning küsib seejärel kõnele vastaja nime ja elukoha aadressi. Kui inimene kinnitab, et tema elukohaks on valimis olev aadress ning ta pole veebis küsimustikule vastanud, teeb küsitleja talle ettepaneku telefoniintervjuu läbiviimiseks või lepib kokku vastajale sobivama intervjuu andmise aja.

Intervjuu käigus täpsustab küsitleja kõigepealt aadressil elavate inimeste arvu ja pärast seda inimeste nimed ning sünnikuupäevad või isikukoodid. «Eelistame isikukoodi, sest see on unikaalne ja võimaldab lihtsamalt õiget inimest tuvastada. Samuti on isikukood vajalik e-ankeedi täitmise kontrollimiseks, et veebis juba vastanud inimest ei tuleks küsitleda teist korda,» lausus Osila.

Projektijuht lisas, et lähtuvalt andmekaitse inspektsiooni isikukoodi kasutamise juhendist on isikukoodid tavalised isikuandmed. «Nende kasutamisele ei ole seatud rohkem piiranguid kui näiteks nime või sünniaja osas. Seetõttu ei pea inimesed pelgama oma isikukoodi teatamist rahvaloenduse küsitlejale,» kinnitas Liina Osila.

Kõik loenduse käigus kogutud andmed on rangelt kaitstud vastavalt nii isikuandmete kaitse seadusele kui ka riikliku statistika seadusele. «Statistikaametile edastatavad andmed muudetakse kohe pärast kogumist anonüümseks ehk nimed ja isikukoodid eemaldatakse andmetest. Seetõttu ei saa küsitlusel antud vastuseid seostada ühegi konkreetse inimesega,» rõhutas Osila.

Statistikaametile esitatud andmeid kasutatakse ainult statistilisel ja teaduslikul eesmärgil ning avaldatakse üldistatuna, mitte üksikisiku tasemel. Samuti on tagatud, et tundlike tunnuste põhjal ei oleks keegi tuvastatav. Statistikaamet ei jaga kogutud andmeid kolmandate pooltega.

Kui rahvaloenduse küsitlejalt kõne saanud inimesel tekib siiski kahtlus, võib helistada statistikaameti klienditoe numbril 625 9300, et küsitleja nime või töötõendil oleva numbri alusel teda kontrollida. Küsitlejat saab tema nime järgi otsida ka statistikaameti veebilehelt.