LUUBI ALL ⟩ Mille alusel loetakse pandeemiaid lõppenuks?

Sõdadel on konkreetne lõpp. On aga ainult üks nakkushaigus – rõuged –, mille lõpu puhul saab olla samamoodi konkreetne. Foto: Shutterstock

Iga meediamaja kontoris on vähemalt üks või isegi mitu suurt tablood, mille peal jooksevad reaalajas näitajad selle kohta, kui paljud inimesed parajasti ühte või teist artiklit loevad.

Nende ridade kirjutamise ajal näitab Postimehe uudistesaali tabloo, et selle päeva tähtsaim koroonalugu «Ööpäevaga tuvastati 6851 koroonapositiivset. Suri kaheksa nakatunut» on praegu loetavuselt seitsmendal kohal. Kohe selle ees kuuendal kohal artikkel, et Eesti vanim elanik on saanud 108-aastaseks, ning kohe järel kaheksandal kohal uudis, kuidas rahvusvaheline olümpiakomitee kavatseb viievõistluse olümpiaprogrammist välja jätta.

Oleks liialdus öelda, et koroona on Postimehe lugejate jaoks muutunud sama tähtsusetuks nagu moodne viievõistlus (see koroonalugu oli juba tükk aega üleval ning suurema osa lugejaid varem leidnud), aga mingi murrang on ühiskonnas toimumas.

Sõdadel on konkreetne lõpp. Keegi alistub, keegi annab rahulepingule allkirja ja ajaloolased kirjutavad hiljem, et Teine maailmasõda lõppes 8. mail 1945. On aga ainult üks nakkushaigus – rõuged –, mille lõpu puhul saab olla samamoodi konkreetne.