Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
/nginx/o/2009/01/27/123736t1h1640.jpg)
Rahvastikupoliitika nõukoja teatel puudub hetkel kindel ülevaade Eesti rahvaarvust ning riik ei tea, kus viiendik tema elanikest elab.
Rahvastikupoliitika nõukoda arutas 2011. aasta rahvaloenduse läbiviimisega seotud probleeme ning tõdeti, et 20 protsendi inimeste kohta puudub õige informatsioon elukoha kohta ja 30 protsendi eestimaalaste elukohta ei saa siduda konkreetsete eluruumiga, teatas rahvastikuministri büroo.
Ka pole täpseid andmeid Eesti rahvaarvu kohta ning see number varieerub kuni 46 000 inimese ulatuses. Samuti puuduvad täpsed andmed Eestis elavate inimeste rahvuse ja kodakondsuse kohta.
Tulekul on uus rahvaloendus
Rahvaloendust peetakse ainukeseks võimaluseks saada teada nii täpsem rahvaarv kui inimeste jaotumine geograafiliselt ning erinevate sotsiaalsete rühmade lõikes ning hiljemalt 2011. aastal peab Eesti korraldama rahvaloenduse.
2011. aasta rahvaloendus on Eestile esimene võimalus saada täpsemalt teada Eestis elavate inimeste arv, soolis-vanuseline struktuur, rändeline liikumine, leibkondade koosseis ja palju muid poliitikakujundamiseks vajalikke andmeid.
Hetkel puudub valitsuse otsus selle kohta, millise metoodikaga rahvaloendust läbi viiakse.
Statistikaameti poolt on välja pakutud 2011. aasta loenduse läbiviimiseks interneti küsitlusega ning registri andmetega eeltäidetud loenduse vorm. Selles suunas on toimunud seni ka ettevalmistustööd.
Raha kokku hoidmiseks arutatakse mõnedes ministeeriumites ka ainult registrite andmetel baseeruva loenduse läbiviimist. Rahvastikupoliitika nõukojas arutati erinevate loendusmeetodite plusse ja miinuseid.
Registripõhine rahvaloendus ei anna täpseid andmeid
Interneti ja registripõhise eeltäitmisega kombineeritud loendus annab vastused kõigile loenduse kavas planeeritud küsimustele ning aitab hinnata ka registrite usaldusväärsusest.
Statistikaameti rahvaloenduse projektijuht Diana Beltadze ei pidanud võimalikuks 2011. aastal ainult registripõhise loenduse korraldamist registrite madala usaldusväärsuse tõttu.
Margus Püüa majandus- kommunikatsiooniministeeriumist, kes juhib registrite arendamise töörühma, rõhutas, et registripõhise loenduse võimaldamiseks tuleb muuhulgas teha palju õiguslikke muudatusi. Kuigi esialgsete prognooside kohaselt võiks ettevalmistustöödega jõuda valmis 2012 lõpuks, ei saa selles ajakavas siiski kindel olla.
Ilmne probleem on paljude loenduseks vajalike andmete (nt rahvus, emakeel, usk, tööalane ja sotsiaal-majanduslik staatus) puudumine meie olemasolevatest registritest.
Komisjoni juhtinud rahvastikuminister Urve Palo tõdes, et kuigi registrite arendamine on vajalik ning loodetavasti on kvaliteetse registripõhise loenduse läbiviimine võimalik 2020 aastal, puudub praegu igasugune kindlus, et seda on võimalik teha 2011 aastal.
Seega tuleb ratsionaalselt otsustada 2011. aastal kombineeritud loenduse kasuks ning võtta see aluseks järgnevate loenduste tegemisel.