Postimehe parimad lood ja loojad teie ees: lugeja võidab alati, ajakirjanikud kord aastas

Postimees Grupi majas selgusid eile Jaan Tõnissoni meediaauhindade 17 valdkonna võitjad.

Parim Postimehe uuriv lugu

Parima Postimehe uuriva loo auhind läks Ülle Harju lugude seeriale ohtlike naftasaaduste hiigelkogustes ümberpumpamisest looduskaitsealal.

Kangõ mutt

Pidin natuke mõtlema, milline sõna või sõnapaar iseloomustaks tabavamailt Ülle Harjut. Kuna Ülle ise on mulle salaja natuke võru murret, vabandust, keelt õpetanud, pidin teistelt küsima, kuidas kõlab tema kandis «kange mutt», aga pisut viisakamas vormis. Ega palju ei erinegi: kangõ mutt. «Mutt tundub võru keeles viisakam kui eesti keeles,» lisati.

See, millega Ülle oma keskkonnateemalisi lugusid kirjutades silmitsi seisab, on üks suur väljakutse. Ilustamata võib öelda, et tema vastas on maffia. Olgu need siis metsatöösturitest juurikad, kes ei saa aru, et meie maa metsadest süüdimatult lagedaks tegemine ei ole lihtsalt väär, vaid pühaduseteotus, või suslikud ametnike seast, kes jätavad küsitud andmed või vastuse õigel ajal saatmata. Aga Ülle on kõigest sellest üle ja saab suurepäraselt aru, kui talle kärbseid pähe aetakse. Nii et, pahalased, hoidke alt, kui Ülle teiega ühendust võtab! Georgi Beltadze

Nomineeritud olid veel Kerttu Kirjaneni lugude seeria ilmateadlase Jüri Kameniku kahtlasest tegevusest ning Raul Ranne «Petukõnede taga on massiivne kuritegelik võrgustik». 

Parim Postimehe arvamuslugu

Postimehe parima arvamusloo laureaat on Krister Kivi arvamuslugu «Kolmas vaktsiinidoos ja kolm kaotatud sõpra».

Luksuslikud ja täpsed tekstid

Olles üsna pikka aega Krister Kiviga koos töötanud, ei saa ma ometi kinnitada, et teda inimesena tunnen. Sest Krister elab üldjuhul mingis teises ajavööndis. Viibib kohtades, kus argirütmis rähkleja ei viitsi olla. Ju vist seetõttu tajub ta muud, näeb asju kuidagi teisiti ja mõtleb omamoodi.

Krister oskab ka liivateras tabada ainest suuremaks üldistuseks. Infomaailma pealiskaudsuses suudab ta märgata üksiku hinge tähenduslikku piiksatust. Näeb tühjuses märke, kuuleb vaikuses hääli. Oskab kirjeldada naeratuse taha peidetud kurjust ning vapruse rüüsse riietatud nõrkust.

Lisaks on ta keeletundlik ja tohutult leidlik metafoorimeister. Vähesed ajakirjanikest suudavad moodustada nii lustlikke ja ometi täpselt tuuma tabavaid lauseid. Veel vähesemad suudavad neist lausetest luua tekste, mis võiksid ilmuda ka mõnes novellikogus. Need on luksuslikud lood, ühteaegu julged ja empaatilised. Raul Ranne

Nomineeritud olid veel Erkki Koorti «Sõda tuumajaama hoovil tähendab ohtu kogu Euroopale» ning Aarne Seppeli «Mailis Reps kinnistab Keskerakonnas Savisaare loodud mustreid».

Parim Postimehe olemuslugu

Parima Postimehe olemusloo auhind kuulub Jaanus Piirsalu ja Erik Prozese lugude seeriale reportaažist Afganistanis. 

Näitasid kardina taha valgust

Jaanus Piirsalu ja Erik Prozese komandeering Talibani võimu alla langenud Afganistani oli ühtaegu ootuspärane ja väga üllatav. Mõlemad mehed on Eesti ajakirjanduse tippliigas, tuues lugejate-vaatajateni suurepärased lood ja pildid.

Toimetuses on tavaks ütelda, et lugeja võidab alati. Seekord võitis eriti Postimehe veebilugeja – veebipäevikusse lisandus peaaegu iga päev põhjalik ülevaade, mis näitas nii naiste, Talibani võitlejate kui ka ülivaeste igapäevaelu riigis, kust kõik mõistlikud inimesed püüavad põgeneda.

Postimehe tandemi oskus saada jutule kõikvõimalike tegelastega pakkus ainulaadse võimaluse näha, kuidas Afganistanis elatakse – ilma pressiteadete, rahvusvaheliste uudisagentuuride ja ekspertide armee filtrita.

Need suurepäraste piltidega kaasahaaravad lood tõid maailma ühe tulipunkti elu Postimehe lugejatele koju ja telefoni ja arvutisse kätte. Aarne Seppel

Nomineeritud olid veel Andres Einmanni «Pensionär tekitas Tartu kohal lennukatastroofi ohu» ning Priit Pulleritsu «Saskia Alusalu räägib hingelt ära, mida tippsport inimesega teeb» lood. 

Parim maakonnalehtede uuriv lugu

Parimaks maakonnalehtede uurivaks looks valiti Sakala peatoimetaja asetäitja Marko Suurmägi seeria «Mulgi häärberi hädad».

Auhinnale olid nomineeritud veel Urmas Glase «Lood Reopalu kalmistu rüüstamisest ja päti tabamisest» ja Eno-Gerrit Linki «Auhinnatud vägivaldne lasteaiakasvataja» seeriad. 

Parim maakonnalehtede arvamuslugu

Parimaks maakonnalehtede arvamuslooks valiti Tartu Postimehe veergudel kirjutanud Liina Uudelti «Vanurid võiksid ju Zoomi veebinaris õppida, kuidas internetti kasutada». 

Nominentideks olid veel Aime Jõgi arvamuslooga «Mul on kuus elu veel!» ja Marko Suurmägi arvamusega «Skulptuuriga ei ole mõtet kohut käia ehk Ausammas kobarkäkile».

Parim maakonnalehtede olemuslugu

Parimaks maakonnalehtede olemuslooks on Tartu Postimehe ajakirjaniku Aime Jõgi lugu «Haigus on võtnud noorelt naiselt töö, karjääri ja jalad. Siiski ei anna ta alla».

Nominentideks olid veel Kadri Allikmäe lugu «Iseseisvate emade mitu palet: kokk, autojuht, õpetaja, viiking, tähesõdalane, puuraidur...» ja Tiit Loimi «Noorus ei tule iial tagasi».

Parim venekeelne arvamuslugu

Venekeelse parima arvamusloo auhind läks Marianna Tarassenko «Правительство: белое, пушистое, нежное».

Nomineeritud olid ka Jekaterina Pavlova «Можно вытащить человека из «Отечества», а вот «Отечество» из человека не вытащить никогда» ja Boriss Timofejevi «...и на первый взгляд как будто не видна", или Министр непонятных дел».

Parim venekeelne lugu

Parim venekeelne lugu on venekeelse toimetuse ajakirjaniku Irina Kablukova «Дети играют в «аптеку» и погибают на глазах у друзей». 

Parimate venekeelsete lugudena olid veel nomineeritud Nikolai Andrejevi «Как незаконно пойманная рыба попадает из Чудского озера в ваш холодильник?» ja Sofia Soldatenko «Смерть 36-летней пациентки: близкие подозревают врачебную ошибку, больница начала расследование».

Parim multimeedia töö

Jaan Tõnissoni parima multimeedia töö auhind läks Elina Liibaku, Heleri Kurise, Aarne Seppeli ja Endel Kasterpalu «KOV VALIMISTE SUUR ÜLEVAADE/ Keskerakond võitis valimised, kuid kaotas armsaks saanud ainuvõimu pealinnas». 

Nomineeritud olid veel Priit Pulleritsu, Heleri Kurise ja Eero Vabamägi «Tere tulemast Eestisse, Kreeka maasikad!» ja Heleri Kurise, Aarne Seppeli ning Henry-Laur Alliku kohalike omavalitsuste valimiste interaktiivne kajastus.

Aasta foto

Aasta foto jäädvustas fotograaf Tairo Lutter olümpiamängudel. 

Nomineeritud olid veel Sander Ilvesti portree tervise- ja tööministrist Tanel Kiigest, Erik Prozese kaader Afganistani külalastest, kes jagavad elamist vasikaga ning Madis Veltmani foto meeleavaldusest Navalnõi toetuseks Venemaa saatkonna ees. 

Parim videolugu

Parima videoloo tiitel kuulub Sander Punamäe ja Andres Haabu loole «Eesliinil: Genesis ehk Salapärane kunstnik, kes armastab maalida paljaid lapsi». 

Punamäe ja Haabu videolugudest olid veel nomineeritud «Koit — ühe laulu lugu ehk Jõhvikad, võltspasunad ja prohvetluse uurija – kuidas sündis Tõnis Mägi «Koit»?» ja «Eesliinil: Lõvikuningas ehk Toompea lõvikuningas: mina võtaksin peaministritooli».

Parim videoprojekt

Parimaks videoprojektiks sel aastal oli «Valimiste õhtu 2021 otsesaade», milles lõid kaasa Martin Korjus, Ardi Truija, Elo Mõttus-Leppik, Ulla Länts ja Toomas Kask.

Nomineeritud olid veel presidendivalimiste otsesaated, kus lõid kaasa Elo Mõttus-Leppik, Toomas Kask, Andres Haabu, Sander Punamäe, Loora-Elisabeth Lomp, Remo Tõnismäe, Jaan Vanaaseme ja Erik Prozes ning Postimehe siseüritus Postimees Grupi ja Duo Media Networksi parimate kolleegide tunnustamisest. Viimase lõid Martin Korjus, Ardi Truija ja Kristi Raudlepp. 

Aasta disainer

Aasta disaineriks on Postimehe vanemküljendaja Toivo Luht.

Näide Toivo Luhti tööst Foto: Postimees

Nomineeritud olid veel Virumaa Teataja disainer Toomas Erapart ja Lõuna-Eesti Postimehe küljendaja Ivari Lipp. 

Aasta keeleparandaja

Jaan Tõnissoni aasta keeleparandaja auhind läheb Tartu Postimehe keeletoimetaja-korrektorile Sirje Toomlale.

Nomineeritud olid veel Pärnu Postimehe korrektor Maria Krinal ja Eno Noorväli, Virumaa Teataja keeletoimetaja. 

Aasta teleajakirjanik

Aasta teleajakirjaniku tiitel kuulub Katrin Lustile «Kuuuurija» saate juhtimise eest.

Lisaks olid nomineeritud Eeva Esse, saadete «Kolm naist karavanis» ja «ESSE» autor ning mälumängu «Kuldvillak» saatejuht ja Elo Mõttus-Leppik, Valimiste õhtu 2021 otsesaate saatejuht.

Aasta raadioajakirjanik

Aasta raadioajakirjanik on raadio Kuku toimetaja-saatejuht Timo Tarve. 

Nomineeritud olid veel kaks Kuku raadio toimetaja-saatejuhti: Kristjan Gold ja Siiri Mihkelson. 

Aasta tele- ja raadiovaldkonna taustajõud

Aasta tele- ja raadiovaldkonna taustajõu tiitel kuulub telekanalite peaprodutsent Martin Korjusele.

Nominentideks olid veel raadiote tehnikajuht Avo Elme ja turundusjuht Dane Tall. 

Aasta noor ajakirjaniku nominendid

Brita-Maria Alas, Postimehe uudistetoimetuse päevatoimetaja

Veiki Ojaperv, Virumaa Teataja tegevtoimetaja

Carl-Robert Puhm, Postimehe majandustoimetus, startup.postimees.ee toimetaja

Jaan Tõnissoni ajakirjanduspreemia nominendid

Elo Mõttus-Leppik, Postimehe ja Duo Media ajakirjanik ja saatejuht

Katrin Lust, Elu24 peatoimetaja, saate "Kuuuurija" autor ja saatejuht

Priit Pullerits, Postimehe uuriva toimetuse vanemtoimetaja

Marko Suurmägi, Sakala peatoimetaja asetäitja

Timo Tarve, raadio Kuku toimetaja-saatejuht

Valdkondlike preemiate nominentide preemia suurus on 500 eurot bruto ning laureaadi preemia suurus 1000 eurot bruto.

Kõik valdkondlike preemiate nominendid kandideerisid automaatselt Jaan Tõnisssoni ajakirjanduspreemiale ning kuni 27-aastased (k.a) ka aasta noore ajakirjaniku preemiale.

Aasta noore ajakirjaniku nominendi preemia suurus on 500 eurot bruto ning laureaadi preemia suurus 1000 eurot bruto. Jaan Tõnissoni ajakirjandusauhinna nominendi preemia suurus on 2000 eurot bruto ning laureaadi preemia suurus 8000 eurot bruto.

Aasta noore ajakirjaniku ja Jaan Tõnissoni ajakirjanduspreemia laureaadid kuulutatakse välja 8. veebruaril toimuval Postimehe arvamusliidrite lõuna konverentsil.