Kaja Kallas: Venemaa agressiooni korral tuleb kõikide sanktsioonipakettide ema

Riigikaitse nõukogu kaitseministeeriumis. President Alar Karis ja peaminister Kaja Kallas (RE). Foto: Eero Vabamägi

• Venemaa agressiivsus vaibumise märke ei näita
• Eestile otsest sõjalist ohtu pole
• Euroopa Liidu liikmesriigid on kokku leppimas uut saktsioonipaketti

Pärast Euroopa julgeoleku olukorra arutamist riigikaitse nõukoguga nentisid president Alar Karis ja peaminister Kaja Kallas (RE), et kuigi Eestile otsest sõjalist ohtu pole, ei näita Venemaa Ukraina ja Euroopa julgeolekut ohustav käitumine deeskaleerumise märke, ja ütlesid, et agressiooni korral kehtestab Euroopa Liit Venemaale täieliku sanktsioonide paketi.

President Karis väljendas kahjutunnet, et Tartu rahu 102. aastapäeval, mil peaks mõtlema riikide rahulikule kooselamisele, tuleb rääkida hoopis pingete ja ohtude eskaleerumisest siinsamas Euroopas.

«Nõukogude Liidu ehitatud raudset eesriiet ei ole enam. Küll aga elab, nagu näeme, edasi sealne soov pöörata ajalugu tagasi, kehtestada relva ähvardusel oma reeglid Euroopas, nõrgestada oluliselt Euroopa Liidu ja NATO ühtsust,» sõnas riigipea. Karis lisas, et Venemaa on saavutamas sõjalist valmidust, et rünnata uuesti Ukrainat.

Nii president Karis kui ka peaminister Kallas kinnitasid, et Eestile otsest sõjalist ohtu pole. Küll aga mõjutaks meid Venemaa agressioon Ukrainas, milleks Eesti hakkab valmistuma. See võib väljenduda põgenike laines, küberjulgeolekus, majanduslikus mõjus või energiajulgeolekus.

Eesti on valmis Ukrainale pakkuma mitmekülgset abi. «See on poliitiline tugi, mida me saame teha. See on ka relvaabi, millest on palju räägitud, aga see on ka oskusteave, mida me Ukrainaga saame jagada näiteks küberkaitse küsimustes,» tõi Kallas mõne näite.

President Karis väljendas kahjutunnet, et Tartu rahu 102. aastapäeval, mil peaks mõtlema riikide rahulikule kooselamisele, tuleb rääkida hoopis pingete ja ohtude eskaleerumisest siinsamas Euroopas. Fotol asetab Karis pärja Vabadussõja võidusambale.  Foto: Presidendi Kantselei

Kallas rääkis, et Eesti lepib koos Euroopa Liidu liikmesriikidega kokku uusi ja väga tugevaid sanktsioone juhuks, kui Venemaa peaks agressiooniga Ukrainas edasi minema.

«See sanktsioonipakett on läbi räägitud tehnilisel tasandil. Näiteks Ameerika välisminister ütles, et kui toimub agressioon, siis see on kõikide sanktsioonide ema, mis kehtestatakse. Ehk siis räägitakse kõikidest elementidest, mis on meediast läbi käinud. Kogu pakett on kokkulepe,» sõnas Kallas.

Riigikaitse nõukogu on nõuandev organ presidendi juures. Selle koosseisu kuuluvad riigikogu esimees, peaminister, riigikogu riigikaitsekomisjoni esimees, riigikogu väliskomisjoni esimees, välisminister, kaitseminister, rahandusminister, siseminister, justiitsminister, majandus- ja taristuminister ning kaitseväe juhataja.