GALERII ⟩ Saaremaal kolme hukkunuga avarii põhjustanud Andres Reinarti süüasja vaeb riigikohus

Riigikohus arutab kolmapäeval Saaremaal kolme hukkunuga avarii põhjustanud Andres Reinarti süüasjas prokuröri esitatud kaebust.

Lääne ringkonnaprokurör Rainer Amur taotleb kassatsioonkaebuses Tallinna ringkonnakohtu mullu 28. septembri kohtuotsuse tühistamist ning Pärnu maakohtu otsuse jõustamist.

Ringkonnakohtu otsuse vaidlustas ka Reinarti kaitsja Anu Toomemägi, kes taotles kassatsioonis ringkonnakohtu otsuse tühistamist ning uut otsust, millega Reinart mõistetaks temale esitatud süüdistuses õigeks. Alternatiivselt taotles kaitsja otsust, millega kergendataks talle mõistetud karistust. Riigikohus kaitsja kaebust arutusele ei võtnud.

Mullu 28. septembril tühistas ringkonnakohus Reinarti süüdimõistmise mõrvas ja mõistis ta süüdi liikluskuriteos. Ringkonnakohus leidis, et antud asjas ei saa Reinarti tegu kvalifitseerida mõrvana ning kvalifitseerida see liiklussüüteo toimepanemiseks.

Ringkonnakohus tunnistas Reinarti süüdi liiklusnõuete rikkumises joobeseisundis, millega ta põhjustas kolme inimese surma. Kohus mõistis talle karistuseks vangistuse 10 aastat ja 8 kuud.

Lisakaristusena võttis kohus Reinartilt juhtimisõiguse ära kaheks aastaks. Lisakaristuse mõistmisel koos vangistusega laieneb lisakaristus põhikaristuse kandmise kogu ajale ja lisaks kohtuotsusega määratud tähtajale ehk selle tähtaeg jätkub peale põhikaristuse ärakandmist.

Ringkonnakohus leidis, et asjas on veatult tuvastatud süüdistuses märgitud liiklusnõuete rikkumised ning see, et need pani Reinart toime tahtlikult. Küll aga ei nõustunud ringkonnakohus sellega, et liiklusnõuete rikkumisega põhjustati raske tagajärg tahtlikult ning et on täidetud mõrva koosseis. Ringkonnakohus hindas, et kuigi süüdistatav rikkus väga oluliselt mitut liiklusseaduse nõuet ning tegi seda tahtlikult, ei olnud tal tahtlust enda rikkumistega mingit rasket tagajärge põhjustada.

Antud asja puhul oli aga määravaks, et kuigi liiklusalased rikkumised olid toime pandud kavatsetult, siis üheselt tuvastamist ei leidnud see, et süüdistatav soovinuks või möönnuks liiklusnõudeid eirates kellegi surma või kellegi tervist kahjustada.

Ringkonnakohtu hinnangul ei saa süüdistatava tegevusest – juhtides sõidukit, olles alkoholijoobes, ületades oluliselt kiirust ja liikudes vastassuunavööndis ning tehes seda päevasel ajal aktiivse liikluskasutusega maanteel – teha tõsikindlaid järeldusi vahetust inimelu ohustamisest tapmiskoosseisu mõttes. Kohtupraktika kohaselt võib iga tervist kahjustav käitumine endast kujutada ohtu kõige raskema tagajärje saabumiseks, kuid sellest ei saa teha automaatselt järeldust toimepanijal esinenud tapmistahtluse kohta.

Kohtu hinnangul näitas süüdistatava vahetu teoeelne käitumine – suurel kiirusel möödasõidud autodest vastassuunavööndis seda, et ta soovis eesseisvatest sõidukitest mööduda. Samuti olid sellised, küll äärmiselt ohtlikult sooritatud möödasõidud eelnevalt ka õnnestunud ilma igasuguste tagajärgedeta. Kohtu hinnangul selline süüdistatava vahetu teoeelne käitumine andis aluse järeldada, et ka sündmuskoha lähedale jõudes soovis süüdistatav eesseisvatest autodest samalaadselt mööduda.

«Kuna üheselt on tuvastamist leidnud, et süüdistatav möödasõitu tehes ei pidurdanud, siis annab ka selline asjaolu alust järelduseks, et juht arvestas ja lootis, et tal õnnestub mööduda vasakpööret sooritanud juhist täpselt nii, nagu ta oli teinud möödasõitu autodest vahetult enne,» märkis ringkonnakohus.

Antud juhul leidis kohus, et süüdistatav lootis ohtliku tagajärje mittesaabumisele ning sel juhul oli tegemist kergemeelsusega tagajärje suhtes, mistõttu on kohtu hinnangul kolme inimese surma põhjustamine ja raske tervisekahjustuse tekitamine toimunud ettevaatamatusest.

Ringkonnakohus leidis kokkuvõtvalt, et antud asjas ei ole võimalik Reinarti tegu kvalifitseerida mõrvana. Kohus leidis, et süüdistatava tegu tuleb ümber kvalifitseerida sõidukijuhi poolt liiklusnõuete ja sõiduki käitusnõuete rikkumiseks, kui see on toime pandud joobeseisundis ja sellega on põhjustatud kahe või enama inimese surm.

Kuna ringkonnakohus kvalifitseeris süüdistatava teo ümber, tuli maakohtu otsus varem mõistetud karistuse osas tühistada. Antud liikluskuriteo puhul on seaduseandja ette näinud karistuseks kolme kuni kaheteistaastase vangistuse.

Antud juhul karistust raskendavad asjaolud puudusid. Karistust kergendavaks asjaoluks tuli lugeda puhtsüdamlik kahetsus. Kahetsust avaldas süüdistatav nii maakohtu kui ka ringkonnakohtu istungil, samuti näitas kohtu hinnangul kahetsuse siirust süüdistatava soov kannatanute ees vabandada, kuigi kannatanud seda kuulata ei soovinud.

Kokkuvõtvalt hindas kohus, et õiguskorra piisavat kaitset õigustab süüdistatava karistamine vangistusega sanktsiooni ülemmäära lähedal. Karistust kergendav asjaolu, mis, arvestades süüdistatava väga suurt süüd tagajärje mõttes ning eiratud oluliste liiklusnõuete paljusust, ei ole antud juhul niivõrd mõjus, mis võiks tingida karistuse mõistmise sanktsiooni keskmises määras.

Mullu juuni lõpus taotles vandeadvokaat Anu Toomemägi ringkonnakohtus Reinarti süüdimõistmise tühistamist ning tema õigeksmõistmist mõrva süüdistuses. Alternatiivselt leidis kaitsja, et Reinarti süüdistus tuleb hinnata ümber liikluskuriteoks või saata kriminaalasi maakohtule uueks arutamiseks teises kohtukoosseisus.

Mullu 31. märtsil tunnistas Pärnu maakohus kolme hukkunuga avarii põhjustanud Reinarti süüdi mõrvas ning mõistis talle 14-aastase vanglakaristuse.

Kohus mõistis Reinartile sama karistuse, mida nõudis talle kohtuvaidluses Lääne ringkonnaprokurör Rainer Amur. Prokurör leidis, et Reinart tuleb mõista süüdi karistusseadustiku mõrva paragrahvi järgi.

Kaitsja märkis kohtuvaidluses, et liikluskuriteo puhul karistusseadustiku mõrva paragrahvi rakendamine pole põhjendatud ning Reinart tuleb mõrvasüüdistuses õigeks mõista.

Kaitsja hinnangul tulnuks kohtul otsuse tegemisel võtta arvesse ka asjaolu, et traagilise õnnetuse puhul oli tegemist segasüüga, kus ka kannatanute auto juht eksis liiklusreeglite vastu, samuti on karistusseadustikus olemas konkreetne paragrahv, mida selliste liiklusõnnetuste puhul rakendatakse.

2020. aasta 11. jaanuaril alustas Saaremaal Audiga sõitnud Reinart möödasõitu ees liikunud ja vasakpööret teinud Volvost, kuid põrkas sellega kokku.

Kokkupõrkes hukkusid Volvot juhtinud 27-aastane naine, tema kaheksa kuu vanune laps ja naise 58-aastane ema. Volvos viibinud juhi 37-aastane õde ning Audi juht Reinart said avariis raskeid vigastusi.

Ligi 10 kilomeetrit enne avariipaika olid politseinikud patrullbussis mõõtnud tema Audi kiiruseks 138 kilomeetrit tunnis.

Kuressaare haiglas mõõdeti ligi tund pärast õnnetust Reinarti veres alkoholi sisalduseks 3,51 promilli, hilisema ekspertiisi tulemuseks märgiti 1,82 promilli.

Reinart enda ütluste kohaselt õnnetust ei mäleta. Tema sõnul pidi ta tol jaanuaripäeval minema autosse magama, sest naistuttav, kelle juures ta oli eelneva öö veetnud, pidi väidetavalt kuskile minema. Järgmisena ärkas Reinart enda sõnul haiglas, kus talle teatati, et ta on osalenud liiklusavariis ning on hukkunuid.