GALERII ⟩ Esitleti nimekogumikku enne 1940. aastat represseeritud eestlastest

Eesti Mälu Instituut korraldas täna Kirjanike majas enne 1940. aastat Nõukogude terrori ohvriks langenud eestlaste ohvrinimekirja raamatu esitluse. Esitlusele saabus Venemaalt Saranskist kogumiku toimetaja, professor Vladimir Abramov. Vestluses Venemaa eestlaste saatusest kommunistliku terrori aastail osalesid ka professor Aadu Must (Tartu Ülikool) ja ajaloodoktor Meelis Saueauk (Eesti Mälu Instituut).

NSV Liidu riikliku terrori soome-ugri ohvrinimekirja raamatusarja toimetaja Vladimir Abramovi sõnul on selliste raamatute väljaandmine muutunud Venemaal aasta-aastalt aina keerulisemaks.

«Selles valguses on eestlastele pühendatud raamatute väljaandmine mitte ainult austusavaldus riikliku terrori süütutele ohvritele ja 2015. aastal lahkunud Nikolai Antonovi suure töö teostus, vaid ka vastulause neile, kelle arvates on ebaseaduslike repressioonide toimepanemine lubatud, ent sellest rääkimine ja kirjutamine keelatud,» ütles professor Abramov.

Sarja seitsmes väljaanne sisaldab 8517 represseeritud eestlase andmeid vene keeles, aga ka toimetaja eessõna ja Eli Pilve artiklit «Eestlased Venemaal ja Suur terror» eesti ja vene keeles. Raamatut on võimalik tellida Eesti Mälu Instituudilt.

Eesti Mälu Instituudi juhatuse liikme Sergei Metlevi sõnul teame tänu koostaja ja toimetaja pikaaegsele tööle väljaspool Eestit Nõukogude terrori ohvriks langenud eestlaste saatustest nüüd rohkem.

«Instituudil on au toetada eestlastele pühendatud kaheköitelise kogumiku väljaandmist. Kaks aatelist Vene soomeugrilast – koostaja Antonov ja toimetaja Abramov – on aidanud taastada tuhandete kommunismiohvrite väärikuse. Loodetavasti on sellest kogumikust kasu edasises teadustöös, aga ka perelugude uurimisel,» sõnas Metlev.

Seitsmest väljaandest koosnev kogumikusari kajastab ligikaudu 32 000 inimese andmeid, mis kuuluvad viieteistkümne NSV Liidus elanud soome-ugri rahva esindajatele. Seni avaldamata on soomlaste ohvrinimekirja raamat.

Ajalooline taust

Suure terrori ajaks oli Nõukogude Liidus juurdunud käsitus välismaalastest ja välispäritolu inimestest kui võõrluure võimalikest agentidest. Eestlaste suhtes läbiviidud operatsiooni kohta on tänaseni andmeid vähevõitu, kuid tõenäoliselt toimus «eesti operatsioon» sarnaselt 9. augustil 1937. aastal NSV Liidu ÜK(b)P KK Poliitbüroo otsusega algatatud «poola operatsiooni» ja hilisema «läti operatsiooniga».

31. jaanuaril 1938 pikendas Poliitbüroo teiste rahvaste hulgas eestlaste «spioonlik-diversantliku kontingendi likvideerimise» operatsiooni kuni 15. aprillini 1938. Hinnanguliselt mõrvati Suure terrori käigus umbes kümme tuhat eestlast. Eestlaste arreteerimine ja hukkamine Venemaal jätkus vähemal määral ka pärast Suure terrori lõppu.

Allikas: Eesti Mälu Instituut