ANALÜÜS ⟩ Miks Kaja Kallas ei suuda Keskerakonda välja vahetada

Kaja Kallas rääkis, et tegu ei ole enam «vana Reformierakonnaga», kes partnereid reedab, topeltmängu mängib ja topeltläbirääkimisi peab. Nii on võimuliidust Jüri Ratase Keskerakonnaga raske väljuda. Foto: Eero Vabamägi

Koalitsioonid lagunevad seestpoolt, sedastas Isamaa peasekretär Priit Sibul mõni aeg tagasi Postimehes. See on poliitika tege­mise krestomaatia – valitsused kukuvad, neid ei kukutata. Praeguse valitsuse saatuse otsustavad Reformierakond ja Keskerakond, Kaja Kallas ning Jüri Ratas.

Üks poliitikaanalüüsija ­ütles hiljuti Kaja Kallase ­kohta, et ta on Keskerakonna üle ­parda lükka­miseks liiga «vedel». ­Etteheiteid Kallase väidetava ­otsustamatuse kohta on tulnud paljudest kohta­dest.

Võimalik, et etteheited on ­kohased, aga tegelikult on ka üks selge põhjus, miks Kallasel on raske Keskerakonnale vett ­peale tõmmata. Selles on oma psühho­loogiline komponent, ­ajalooline komponent, aga ka Kallasele omane vaade, kuidas üldse polii­tikat tegema peab ning milline peaks olema Reformierakonna «stiil» poliitika tegemisel.

Uus ja vana lähenemine

Kui Reformierakond 2019. ­aastal Kallase juhtimisel valimised võitis, aga valitsuse tegi ikkagi J­üri Ratas koos Isamaa ja EKREga, siis küll mitte ainus, aga väga oluline komponent valemis oli see, et Reformierakond lihtsalt ei meeldinud teistele parteidele. Piltlikult, Yana Toomil (KE) võis mõte koos EKREga ­koalitsiooni minna südame pahaks ajada, aga kuna samamoodi ajas südame ­pahaks mõte koos Reformierakonnaga võimuliidu ­loomisest, oli seda lihtsam EKRE-tõrkest üle saada.

Reformierakonna halb ­maine ei tekkinud üleöö. See on omaette lugu Eesti poliitika ­ajaloos. Esimest korda tõusis Reformi­erakond valitsuse etteotsa 2002. aastal ja valitses katkematult 2005–2016. Mida aeg edasi, ­seda ­rohkem viltu hakkasid teised rakonnad neile vaatama. Et ­Reformierakond on reetlik ja ülbe, et nad vahetavad partnereid, kuidas ise tahavad.

Alternatiive samal ajal ei olnud. Eesti poliitika suur tabu – Edgar Savisaare Keskerakonda valitsusse ei lasta – tõi kaasa paratamatu parlamendimatemaatika, kus Reformierakond oli alati valitsuses. Seda mõrumaks läks konkureerivate parteide meel.