Kersti Kaljulaidi viibiv otsus segab poliitikas kaardipakki

Eesti eelmine riigipea Kersti Kaljulaid peab siiamaani plaani, kas tasub astuda erakonnapoliitikasse või siiski ei maksa. Foto: Sander Ilvest

Kristina Kallas ei mäleta, kust ja kellest algasid möödunud suve lõpus jutud, et Kersti Kaljulaid võiks pärast presidendiaja lõppu liituda Eesti 200ga. Nüüdseks, tunnistab Kallas, on seda teemat arutanud Kaljulaidiga mitmed tema juhitud erakonna esindajad – tema ise küll mitte –, ja lausa korduvalt. Aga juttudest selge jah- või ei-sõnani jõutud ei ole.

Ainus, mis Kallasel on Kaljulaidi värbamise püüdluste peale seni öelda: «Kersti Kaljulaid on meile kinnitanud, et huvi tal poliitika vastu on ja ta tunneb, et tal on Eesti poliitikale omalt poolt anda.»

Juhul kui Kaljulaid peaks astuma mõne erakonna liikmeks, tähendaks see pretsedenditut sammu Eesti poliitikas. Seda ei teinud Lennart Meri ega Toomas Hendrik Ilves; Arnold Rüütel liitus küll pool aastat pärast Kadriorust lahkumist Rahvaliiduga, millest aastaid hiljem kujunes EKRE, ning sai selle auesimeheks, kuid sisepoliitikasse aktiivselt enam ei sekkunud. Tõsi, kõik kolm meesriigipead olid ametit üle andes tunduvalt vanemad kui Kaljulaid, kes sai eelmise aasta lõpus 52.

Selgust, mida Kaljulaid plaanib, ei too ka see, kui temalt küsida. President Kaljulaidi büroo juht Taavi Linnamäe teatab, et oma sisepoliitiliste võimalike ambitsioonide kohta pole Kaljulaidil varasemalt väljaöeldule miskit lisada. Ta tuletab meelde, et selle teema on päevakajaliseks ja põletavaks rääkinud peamiselt ajakirjandus, mistõttu eraldi intervjuud anda pole mõtet.