Uuring: ohutunne kasvab nakatumisnäitajatest aeglasemalt

Pildil on Rakvere haigla koroonaosakond eelmise viiruselaine ajal märtsikuus. Foto: Marianne Loorents

Viiruse leviku tõusuga on tõusnud Eesti elanike ohutunnetus ja langenud rahulolu olukorra lahendusega, veidi kasvas ka toetus karmimatele meetmetele, selgus riigikantselei tellimusel Turu-uuringute AS-i tehtud elanikkonna küsitlusest.

«Jaanuaris on nakatumisnäitajad pidevalt tõusnud ja koos nendega tajuvad inimesed ka olukorda kriitilisemana. Kõige enam nähti olukorda kriitilisena oktoobris, mil nii vastas suisa 72 protsenti vastajatest. Ehkki praegu on iga päev nakatunuid rohkem, kui toona, ei ole ohutunnetus praegu aga nii kõrgele tõusnud,» kommenteeris Turu-Uuringute AS-i uuringujuht Karin Reivart.

Viirusega seotud olukorda hindab kriitiliseks 43 protsenti vastajatest (novembris 34 protsenti, detsembris 27 protsenti). Lisaks on 30 protsenti  hinnangul terav kriis küll möödas, kuid ohutusabinõude järgimine jätkuvalt vajalik (novembri lõpus 42 protsenti, detsembris 48 protsenti). Muutunud pole nende inimeste osakaal, kelle hinnangul on oht möödas ( 5 protsenti), või kelle arvates pole olukord kriitiline olnudki ja sellele on üle reageeritud (detsembri keskel 15 protsenti, nüüd 16 protsenti). Keskmisest sagedamini hindavad olukorda kriitiliseks 75-aastased ja eakamad ning Kesk- ja Lõuna-Eesti elanikud. Seda, et olukorrale on üle reageeritud, arvavad keskmisest sagedamini 35-49-aastased, mehed, Kirde-Eestis või Tallinnas elavad või enda vaktsineerimist mitte soovivad inimesed.

Taas on langenud rahulolu olukorra lahendamisega. Detsembri keskel oli viiruse levikuga seotud olukorra lahendamisega rahul 51 protsenti elanikest, nüüd aga 43 protsenti. Rahulolematuid on 53 protsenti. Keskmisest sagedamini on olukorra lahendamisega rahul 50-aastased ja eakamad, muudest rahvustest, 3. taseme haridusega või Covidi vastu vaktsineeritud inimesed.

Viirusega seotud olukorda hindab kriitiliseks 43 protsenti

Inimeste hinnang enda teadlikkusele koroonapiirangutest on mõnevõrra muutunud: 37 protsenti elanikest on enda hinnangul kehtivate meetmetega hästi kursis (viimati 42 protsenti) ning 48 protsenti üldjoontes kursis (viimati 46 protsenti). 8 protsenti on enda hinnangul veidi kursis, 1 protsent pole üldse kursis ning 5 protsenti ei tunne selle teema vastu huvi.

Veidi suurenenud on elanike osakaal, kes soovib kehtivate koroonapiirangute karmistamist – detsembris soovis piirangute karmistamist 26 protsenti, praegu 29 protsenti vastajatest. 34 protsenti on kehtivate meetmetega rahul, kuid 32 protsenti soovib nende leevendamist. Meetmete leevendamist pooldavad keskmisest sagedamini 25-49-aastased või enda vaktsineerimist mitte soovivad inimesed, samas kui meetmete karmistamise poolt on keskmisest sagedamini 15-24-aastased ning 65-aastased ja eakamad või vaktsineeritud inimesed.

Piirangute karmistamist soovib 29 protsenti

Võrreldes novembriga on märgatavalt suurenenud majanduslike toimetulekuraskustega inimeste osakaal – kui novembri lõpus hindas 23 protsenti elanikest, et neil on oma praeguse sissetuleku juures raske hakkama saada, siis jaanuaris on see näitaja 29 protsenti, mis on viimase aasta kõrgeim protsent. Toimetulekuraskustega inimeste osakaal on keskmisest kõrgem 65-aastaste ja eakamate, muudest rahvustest, madalama haridusega, Kirde-Eestis elavate või ühe liikmega leibkonnas elavate inimeste seas. Oluliselt on vähenenud nende elanike osakaal, kes hindab, et elavad mugavalt praeguse sissetuleku juures – kui novembris oli neid 20 protsenti, siis jaanuaris 12 protsenti.

Langenud on rahulolu olukorra lahendamisega

Viimase poolaasta jooksul on kohaliku omavalitsuse poole toetuse või abi saamiseks pöördunud 8 protsenti elanikest, nende hulgas on nii energiahindade hüvitise kui muude toetuste taotlejad. Kohaliku omavalitsuse poole pöördunutest sai täiel määral abi 25 protsenti, 31 protsenti sai osaliselt, kuid 15 protsenti abi ei pakutud. Paljud ei oska veel öelda, kas nad abi saavad, kuna protsess on tõenäoliselt pooleli. Nendest vastajatest, kes ei ole seni KOV poole pöördunud, märkis 53 protsenti, et nad ei vajagi abi, 13 protsenti aga, et kuigi vajavad abi, ei ole teada, kas nende pere seda saab. 7 protsenti sellest sihtrühmast kinnitas, et ei pöördu kohaliu omavalitsuse poole, sest ei tea, kuidas seda teha, 20 protsenti aga ei pöördu, sest ei usu abi saavat.