/nginx/o/2012/02/18/965742t1h44c5.jpg)
IRL korraldas täna keskpäeval Läti suursaatkonna ees Tõnismäel toetusavalduse läti keele säilimiseks Läti ainsa riigikeelena.
Tarmo Kruusimäe: Eesti ei saa läbi Lätita
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Saatkonnahoone ette oli kella kaheteistkümneks kogunenud umbes kümme inimest, kes hoidsid kõrgel IRLi ja Eesti rahvuslaste lippe. Inimesi tuli aga juurde ning poole tunni pärast oli neid ligi poole rohkem.
Kohale oli tulnud ka IRLi vastvalitud juht Urmas Reinsalu, samuti tuntud poliitikud Margus Tsahkna, Tarmo Kruusimäe, Juku-Kalle Raid ja teised.
Lätlastele koos oma kolme väikese lapsega toetust avaldama tulnud Dagne Kull ütles, et tõenäoliselt läheb nii, nagu peab – see tähendab, et vene keel Lätis teiseks riigikeeleks ei saa. Kuid eks tänane rahvaküsitlus peab näitama, milline on rahva arvamus.
Läti suursaatkonna ees seisnud Kuno Kaur ütles, et tema hinnangul läheb referendum lätlastele siiski soodsalt.
«Tunne ütleb, et lätlased saavad võidu, aga kui suur saab olema ülekaal, seda on praegu veel raske ennustada,» märkis Kaur. «Aga sellegipoolest avaldan neile toetust. Lätlastega peame ikka kokku hoidma.»
Eesti rahvuslaste lippu lehvitanud IRLi liige Tarmo Kruusimäe oli kindel, et lätlasi peab toetama, sest pole kunagi teada, millal samasugune olukord võib Eestis või mõnes teises riigis tekkida.
«Peamine on see, et oleme siin lippudega kohal, see annab edasi sõnumi,» üles Kruusimäe. «Me ei ole ju siin kvantiteediga väljas, asi on kvaliteedis, et eestlased tajuvad, mis oht meid ootab, kui anname oma riigikeele staatuse ära. Täna toimub see Lätis, aga võibolla homme hakatakse sama katsetama mõnes teises riigis, seda me ei tea, sest Venemaa poliitika on ettearvamatu nind nad susivad kogu aeg midagi.»
Kruusimäe oli kindel, et vene keele Lätis teiseks riigikeeleks tunnistamine ei leia piisavalt toetust. Oluline on aga see, et Lätit ei tohi selles küsimuses üksi jätta ning kui Eestil on vaja mingil ajal Läti toetust, siis see ka tuleb.
«See, mis praegu toimub Lätis, võib kahe kuu või kahe aasta pärast aset leida ka Eestis ning siis on meil ka nende toetust vaja,» kinnitas Kruusimäe.
Mitu Läti suursaatkonna hoonest väljunud inimest avaldas kõnniteel seisnud ja lippe lehvitanud eestlastele tänu Läti toetamise eest.