AK ⟩ Eestlaste ohvrinimekirja avaldamiseks Venemaalt toetajat ei leitud

Kaukaasias asunud Uus-Eesti küla puusepp Osvald Kevvai 1930ndate algul tehtud fotol koos abikaasa ja lastega. Venemaa eestlaste ohvrinimekirja järgi arreteeris Nõukogude julgeolekuteenistus NKVD ta 29. juulil 1938. aastal. Kaks kuud hiljem mõisteti 37-aastane Osvald surma ja oktoobris lasti ta Krasnodaris maha. Täiesti absurdse süüdistuse järgi kuulus ta alates 1934. aastast «Eesti natsionalistlikkusse ja kontrrevolutsioonilisse diversiooni-spionaaži terroristlikkusse organisatsiooni». NKVD arreteeris Osvaldiga koos Uus-Eesti külas ja selle kõrval asunud väiksemas eestlaste külas Banatovis vähemalt 102 meest ja ühe naise. Ära viidi sisuliselt veerand kahe küla elanikest. Neist vähemalt 99 hukati või peksti surnuks sama aasta oktoobris Krasnodaris, kuid nende pered elasid teadmatuses oma meeste ja isade saatuse kohta kuni 1950ndate lõpuni. Vaid neljal mehel õnnestus hiljem oma perekonnaga sidet luua ja vaid kaks meest jõudsid tagasi kodukülla. Foto: Erakogu

Esimest korda ilmuvat nimekirja Stalini suure terrori ajal represseeritud ja hukatud tuhandetest Venemaa eestlastest tuleb võtta ka žestina Venemaal tõrjutud repressiooniuurijate toetuseks.

Soome-ugri ohvrinimekirjade seeria seitsmenda väljaande «NSV Liidu riikliku terrori soome-ugri ohvrinimekiri. Eestlased» väljaandmist toetanud Eesti Mälu Instituudi (EMI) vanemteadur Meelis Saueauk ütles, et Venemaa eestlaste ohvrinimekiri avaldatakse peamiselt selleks, et pereliikmetele või sugulastele võib see olla ainus teave tema lähedase kohta. «Aga see on ka sõnum: me ei unusta,» lausus Saueauk.