KES ME OLEME? KUST ME TULEME? ⟩ Peeter Laurits: kunst tegi ahvist inimese

«Kes me oleme? Kust me tuleme?» on küsimused, millele inimesed on ikka vastust otsinud. Ajaloost, kultuurist, geneetikast. Mineviku parem teadmine aitab mõtestada tänapäeva ning selgelt näha tulevikku. Uue Postimehe taskuhäälingu avasaates on Aimar Altosaarel külas fotokunstnik Peeter Laurits, et rääkida kõige vanematest jälgedest, mida on leitud kunsti- ja muusikaloomingu tekke kohta.

Kunstnik Peeter Laurits. Foto: Mihkel Maripuu

Tosin aastat tagasi leiti Saksamaalt vilepill, mis on 42 000 aastat vana. Lauritsa sõnul on vilepilli puhul tähelepanuväärne, et see on tehtud mammutiluust ning kasutatud on kivitööriistu, sest teistsuguseid tööriistu tollal ei olnud. Tehnoloogiliselt on tegemist kõige keerulisema asjaga, mis 40 000 aasta tagant on siiani leitud.

«Katsuge ette kujutada, kui keeruline see on, või proovige ise kivist tööriistadega luud voolida,» jutustas ta. «Luu on teatavasti plastiline materjal, mis kipub kaarduma ja kõmmelduma. Vile on valmistatud kahest eraldi poolest, mis on valmistatud nii täpselt, et pooled saab omavahel kokku liimida, vaiguga tõenäoliselt. Heli tekitamiseks vajalikud augud on tehtud selliste intervallidega, et sellel vilel on tegelikult võimalik tänapäeva meloodiaid mängida.»

Laurits täiendas, et kui rääkida kunsti- ja muusika alguse dateerimisest, siis mammutiluust vilele pidi eelnema pikk aeg pajupille, mida on palju lihtsam teha. Aga luust valmistatud tööriistad nagu ahingud, õngekonksud ja jahirelvad, ilmuvad inimese tööriistakasti paarkümmend tuhat aastat hiljem. Need faktid vaidlevad vastu tavaarusaamale, et peamine on majanduse ja tehnoloogia areng ning kunstid sündisid ülejäänud ajast ja ressurssidest.

Altosaar muigas, et kas sellisel juhul polegi tõsi vanemale põlvkonnale koolides õpetatud tarkus, et töö tegi ahvist inimese. Laurits nõustus, et pigem tegi ahvist inimese muusika ja kunst.

Umbes sel ajal algas ka koopamaalide tegemine, mida on leitud üle maailma tuhandetes. Laurits selgitas, et leiukohtade geograafia on küllaltki vastavuses riikide jõukusega, näiteks pole teada olulisi leiukohti Hiinast. Kõige rohkem on näidiseid 20 000 ja 30 000 aasta eelsest ajast, kõige vanemaid leide on dateeritud umbes 40 000 aasta vanuseks, ehkki neandertaallased tegid koopamaalinguid juba varem. Esimesed mammutiluust skulptuurid on ka üle 40 000 aasta vanad.

Laurits tõi esile, et koopamaal oli monumentaalžanr ehk tehnoloogiliselt kõige komplitseeritum ja suurejoonelisem praktika. Ilmselt algas kunst juba varem liivajoonistuste, riiete, ehete, kehamaalingute ja tätoveeringutega, aga sellest ei ole arheoloogilisi jälgi. Koopamaalid on säilinud, sest koopad kaitsevad kõige efektiivsemalt nii vanu jooniseid. Maale on leitud ka avamaalt rändrahnudelt või kaljupaljanditelt, aga nende leidude hulk on suhteliselt väike ja hilisest ajast, sest atmosfääri ja päikesega kokku puutudes pole joonised säilinud.

Saates arutati lahti:

• Kas enne oli keel või kunst? Mida näevad erinevad teooriad kunsti ja muusika tekke tõukepõhjustena? Mis oli kunsti funktsiooniks?
• Millist kunsti tegid neandertaallased?
• Miks on ekslik nimetada ürgaja inimesi koopainimesteks? Ning kuidas sarnasid koobastes peetavad tseremooniad tänapäeva reividele?
• Mida saab järeldada inimühiskondade kujunemise kohta hauapanustest?
• Ja palju muud huvitavat.