/nginx/o/2018/11/05/11552227t1hc6af.jpg)
/nginx/o/2022/01/25/14327823t1hdf93.jpg)
Täna avaldas Transparency International korruptsioonitaju indeksi, mille järgi kaotas Eesti võrreldes möödunud aastaga punkti. Indeksi järgi jagame kohta Kanada, Islandi, Iirimaa ja Austriaga.
Eestile tõid korruptsioonitaju indeksis tõusu teiste riikide kehvemad tulemused
Transparency Internationali teisipäeval avaldatud 2021. aasta korruptsioonitaju indeksis kaotas Eesti eelmise aastaga võrreldes punkti, jagades nüüd 74 punktiga 13.–17. kohta Kanada, Islandi, Iirimaa ja Austriaga.
Korruptsioonitaju indeks hindab korruptsiooni taset avalikus sektoris ja poliitika kujundamises, nii nagu seda tajuvad väliseksperdid ja äriringkonnad.
Tulemused esitatakse skaalal 0 kuni 100, kus null on kõrge ning 100 madal korruptsioonitase.
«Oleme seekord huvitavas olukorras, kus oleme näiliselt edetabelis tõusnud, kuid punkte on vähem. Seega on meie koht paranenud, sest teiste riikide tulemused on halvenenud, mis pole meie jaoks korruptsiooni tõrjumise võimekuse mõttes mingit pidi võit,» kommenteeris Korruptsioonivaba Eesti juhatuse esimees Steven-Hristo Evestus.
Prokuratuur kirjutas sotsiaalmeedias, et Eesti on endiselt korruptsioonitaju indeksis nende riikide seas, kus korruptsiooni tajutakse pigem vähe.
«Korruptsiooniga võitlemises saavutame edu vaid siis, kui lisaks õiguskaitseasutustele ja seadusandjale lööb korruptsiooni ennetamisel, ärahoidmisel ja tõkestamisel kaasa kogu ühiskond,» kirjutas prokuratuur. Ameti hinnangul on äärmiselt oluline, et ühiskonnas kinnitaks üha enam kanda arusaam, et püüd ebaausal teel edu saavutada võib lõppeda hoopis vastupidiste tagajärgede ja karistusega.
/nginx/o/2022/01/25/14327792t1h71ba.png)
Värske uuringu tulemused peegelduvad ka kuriteoteadetes ja kriminaalmenetlustes. «Nimelt näeme üha enam, kuidas digilahendused aitavad läbipaistvusele ja ausale asjaajamisele kaasa. Paraku «aitavad» need mõneti kaasa ka korruptsioonikuritegude varjatumaks muutumisel,» selgitas prokuratuur.
Prokuratuuri hinnangul on see ka põhjus, miks korruptsioonikuritegude menetlused võtavad sageli palju aega.
Oluline on andmise ja saamise seos
Endine peaprokurör, õigusteadlane ja Isamaa liige Lavly Perling kommenteeris värske indeksi tulemusi Kuku raadiole ja selgitas, mida me üldse korruptsioonina tajume. «Meil on olnud asjad väga hästi ning oleme tõusujoones. Ukraina on meist 100 kohta taga, kuid ka seal tajutakse, et korruptsiooni on liiga palju,» vastas Perling.
:format(webp)/nginx/o/2021/12/05/14243183t1h0232.jpg)
Tema sõnul on korruptsioon ühiskonnas vähkkasvaja ning ühiskond tajub selle olemasolu selle põhjal, milline on meie seadusandlus, milline on poliitiline tahe võidelda korruptsiooniga ning motiveeritud võitlejate ja nende lugude taust.
Selles, et poliitik enne valimisi erakonna raha eest jagab pastakaid ja šokolaadi, pole Perlingu hinnangul midagi valet. Aga kust see piir siis läheb? «See on taju küsimus, kust läheb selline omakasu motiiv, kus seatakse isiklikud ambitsioonid kõrgemale riiklikest või avalikest hüvedest,» selgitas Perling.
Ta tõi näite meditsiinisüsteemist. Korruptsioon ei ole see, kui sa viid pärast sünnitust ämmaemandale lilli ja tänad teda. Korruptsioon on see, kui sa viid lilli ja šokolaadi ning soovid selle eest midagi vastu saada. «See on andmise ja saamise vahe,» rääkis Perling.
Tema sõnul on Eestis praegu tõsine teema läbipaistmatusega, näiteks erakondade rahastamise või katuserahade jagamise puhul. «Ma julgen väita, et see langus võib viidata ka teatud langusele riigivalitsemises,» nentis Perling.
Ta toonitas, et segased süsteemid kindlasti suurendavad korruptsiooniriski. «Kriisid näitavad ka seda, kui palju on korruptsiooni ennetamisega tegeletud,» tõdes ta.