Päevatoimetaja:
Marek Kuul

Murru vanglas lokkas narkomaania ja kasutati vabalt mobiiltelefone

Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Copy
Murru vangla.
Murru vangla. Foto: Liis Treimann.

Riigikohtu otsuse järel avalikuks saanud skandaalse Murru vangla kriminaalasja toimik näitab, milline korralagedus ja kinnipeetavate võim vangla seinte vahel kuus aastat tagasi tegelikult valitses.

Murru vangla endine asejuht Gunnar Bergvald ja julgeolekuülem Raivo Põder said riigikohtus küll õiguse, ent kaitsepolitsei koostatud 22 toimikust koosnev uurimismaterjal on vanglas valitsenud suhete ja olukorra osas juriidilisest kohtuotsusest kõnekam.

Murru vangla kuritegude uurimine algas kapo vanemassistendist Indrek Põdrast, kes on praegu ise suurde altkäemaksuskandaali segatud. 2006. aasta 26. mail jõudis riigiprokuratuuri Põdra ettekanne, kus ta palub alustada uurimist Murru vanglas toimuvate seadusrikkumiste asjus – vanglas käärivat sisetülid, vangid kasutavat vabalt mobiiltelefone, vähemalt kuut sülearvutit ja vanglasse on üles seatud traadita interneti ühendus.

Interneti kasutamine oli igapäevane – vanglaautoriteetide käsul koostas üks kinnipeetav vanglaelu kajastavad kodulehed parbarossa.pri.ee ja zone.ee/uusaasta2006. Sealt sai parooli olemasolul vaadata vanglas tehtud fotosid ja videoid.

Järgnevatel kuudel kuulas kapo pealt mitmeid kinnipeetavaid, kes vanglas vabalt mobiiltelefone kasutasid, vangla juhtkonda ja vabaduses viibivaid kriminaale. Salvestatud ja tõenditena kasutatud helisalvestiste arv kriminaaltoimikus on muljetavaldav – tuhatkond lehekülge täis vanglaslängi ja roppusi.

Omavaheliseks tasuta suhtluseks Diili numbreid kasutanud kriminaalide vestlused toimusid mitu korda päevas ja venisid kümnete minutite pikkuseks. Neist saabki kõige paremini aimu, kuidas asjad vanglas kuus aastat tagasi tegelikult käisid.

Kinnipeetavad räägivad salvestistel uimastite pruukimisest, omavaheliste arvete vägivallaga klaarimisest ja sellest, kuidas organiseeritud kuritegevuse katusorganisatsioon ühiskassa vanglas viibivaid kurjategijaid süstemaatiliselt toetas.

Vanglaautoriteetide pangakontodelt selgub, et vabaduses viibivad omaksed kandsid neile arvele summasid, mis seaduskuulekale palgatöölisele võivad uskumatud tunduda. Ühest nn autoriteedi konto väljavõttest Swedbankis on näha, et mehe kontole kanti 300 kuni 1500 krooni kaupa kokku ligi 40 000 krooni kuus.

Väiksemate rahasummadega toetati ka vanglas sisekorda pidanud eluaegset vangi, politseinikutapja Romeo Kaldat, kes telefonivestlustes kurtis, et kui kaaslastel on vabaduses eraelu ja sissetulekud, siis temal polevat midagi.

Mobiiltelefoni omamine on vanglas keelatud, kuid Murrus kehtis see kord 2006. aastal vaid formaalselt – lihtvangidele. Kapo salvestistel on fikseeritud Romeo Kalda mobiililt võetud kõne julgeolekujuhile Raivo Põdrale. Nagu selgub, oli Kaldal Põdraga kokkulepe, et eluaegne vang aitab julgeolekuteenistusel võidelda Murrus massiliselt levinud ­uimastitarbimise vastu.
 

Tagasi üles