Kuigi eestimaalasi paistab õnnistavat palgaralli, ei ole seda ületav hinnatõus toidukorvile loodetavat mõju avaldanud. Kriitikud väidavad, et 2017. aasta tulumaksureformi mõju on nüüdses erakorralises majanduskeskkonnas ilmsem kui kunagi varem.

Juba kaks aastat on Eesti elu kõri pigistanud tervisekriis. Üheksa kuu jooksul teist korda väed Ukraina piirile koondanud Venemaa on viinud nii Eesti kui kogu Euroopa julgeolekukriisi. Nüüd on meil ka energiakriis – tõsi, Venemaa gaasitarnete manipulatsioonide tõttu on seegi osa hübriidrünnakutest ja julgeoleku­kriisist.

Kas Eesti elanikkonda ähvardab ka laiem toimetuleku­kriis? Energiahinna tõus on vaid üks asjaolu, mis sellise mure tekitab.

Prisma ­Eesti maajuhi Teemu Kilpiä sõnul näitas nende tellitud kuu aja tagune uuring, et 79 protsenti Eesti inimestest peab toitu kalliks või liiga kalliks. Veel enam: 60 protsenti tarbijatest on pidanud üldise hinnatõusu pärast vähendama kulutusi toidukaubale. «Tarbijate sissetulekud ei kasva praeguse suure hinnasurvega samas tempos, kuid kokkuhoid ei peaks tulema pere toidueelarve ja täisväärtusliku toidu arvelt,» märkis Kilpiä.

Reaalpalga kasv on väga tagasihoidlik

Selveri äriarvestuse juht Kristjan Anderson tõdes, et nemadki täheldasid detsembris esimesi kurjakuulutavaid märke, kui leiva, saia, piimatoodete, köögiviljade ja värske kala koguseline müük hakkas jääma alla varasema aasta tulemustele. «Kui andmeid lähemalt vaatasime, võis täheldada madalama hinnaklassi toodete osakaalu suurenemist ostukorvis. Näiteks oodatud müügimahud ahjupraadide ja -lihade kategoorias jäid tulemata ning need asendusid vorstitoodete müügi hoogsa kasvuga.»

Kui juba suvekuudel alanud toidukaupade kallinemine jõudis detsembriks kuue protsendi peale, siis järgnevatel kuudel ennustab Selver veelgi suuremaid protsente. «Toidukaupades tuleb seista silmitsi paljudes tootegruppides keskmiselt 5–15-protsendilise hinnatõusuga. Kütus on oluliselt, elekter ja gaas kordades kallinenud. See viib kokkuvõttes leibkondade rahakotist oluliselt suurema summa välja kui see, mis samadel põhjustel kallineva toidukauba eest tasuda tuleb.»