/nginx/o/2012/03/12/1007508t1h7bf4.jpg)
/nginx/o/2012/02/17/964438t1h84ef.jpg)
Välisminister Urmas Paet ütles täna riigikogus esinedes, et Eesti seisukoht ACTA-läbirääkimistel oli vaid, et leping ei läheks meie praeguste seadustega vastuollu.
Paet: Eesti nõudis vaid, et ACTA meie seadustega kokku käiks
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Sotsiaaldemokraadist riigikogu liige Andres Anvelt ütles täna Euroopa Liidu asjade komisjonis peetud avalikul arutelul, et ACTA-läbirääkimiste sisu mitteavalikustamine on loomulik, kuid Eestil on õigus enda seisukohad tagant järele avalikustada.
«Kas välisministeerium pole mõelnud sellele, et Eesti aastatagused seisukohad pingete mahavõtmiseks avalikustada,» küsis Anvelt Paetilt.
Paedi sõnul ei aetud ACTAga seonduvat nurga taga, vaid avalikult. «Lühike vastus on see, et seal ei ole salaprotokolle,» rääkis minister.
Tema sõnul esitasid riigid läbirääkimistele oma seisukohad, kuid tavaliselt neid hiljem ei avalikustata, sest see võib kahjustada suhteid teiste riikidega – nii nagu inimeste vaheliste kokkulepetegi puhul.
«Milleks tuua esile vanu mõtteid, mis võivad panna kellegi naeruväärsesse olukorda – see võib rahvusvahelisi suhteid veelgi pingestada,» rääkis Paet.
Ministri väitel vastab leping Eesti õigusruumile ning meie seisukohad sellest lähtusid. «Need positsioonid on avalikustatud kehtivas karistusseadustikus ja autoriõiguse dokumentides ning need ongi olnud Eesti punased jooned,» lisas Paet.
Eesti ja ülejäänud Euroopa Liidu liikmesmaad andsid mullu ühtlasi Euroopa Komisjonile volituse liidu nimel lepe allkirjastada – see puudutab ACTA tahke, mis jäävad liidu pädevusse.
Tänasel arutelul selgus, et Eesti ja ülejäänud liikmesriigid andsid volituse allkirjastamiseks arutelu selles küsimuses avamata. Paet selgitas, et kui on tegu punktiga, mille üle ükski riik arutleda ei soovi, ei aruta seda ka riigikogu Euroopa Liidu asjade komisjon.
Miniser rõhutas, et ACTAga s on Eesti käitunud igati sarnasel moel nagu teiste taoliste rahvusvaheliste dokumentide puhul.
Riigikogu Euroopa Liidu asjade komisjon korraldas täna parlamendis põhjaliku arutelu võltsimisvastase kaubanduslepingu (ACTA) ja sellega seotud teemadel. Istungist võtsid osa ka põhiseaduskomisjoni, kultuurikomisjoni ja õiguskomisjoni liikmed.
Kolm ja pool tundi väldanud arutelu jooksul, mida oli võimalik jälgida ka otseülekandes internetis, said kõik soovijad esitada nii ettekandjaile kui ka ekspertidele küsimusi ja omapoolseid seisukohti.