Maris Lauri: õigusrikkujate õigele teele aitamisel kanname ühist vastutust

Justiitsminister Maris Lauri. Foto: Remo Tõnismäe

Justiitsminister Maris Lauri (RE) tutvus reedel Tartu vangla kriminaalhooldusosakonna ja vangla tööga ning ütles, et õigusrikkujate õigele teele aitamisel kanname ühist vastutust.

Ringkäigul keskenduti ​vangide ettevalmistamisele vabanemisjärgsesse ellu. Selleks, et vanglasse sattunud inimesel oleks vabaduses paremad võimalused hakkamasaamiseks, on oluline motiveerida neid õppima riigikeelt, omandama haridust ja läbima sotsiaalprogramme. Programmi suunamisel arvestatakse tema vajadusi, minevikku ja sotsiaalmajanduslikku tausta.

Kriminaalhoolduse eesmärk on toetada õigusrikkujaid, et nad ei paneks toime uusi kuritegusid ja muuta nii ühiskonda turvalisemaks, kasutades vangistuse alternatiive. Eestis töötab 140 kriminaalhooldajat.

Viimase 14 aasta jooksul on kriminaalhooldusaluste arv vähenenud enam kui poole võrra, 10 000-lt 3800-le. «Selline langus näitab, et töö on olnud sisukas ja kvaliteetne. Selleks, et õigusrikkujatele pakutav abi oleks jätkuvalt tõhus, peab olema hea koostöö teiste riigiasutuste ning omavalitsustega,» ütles Maris Lauri. 

Tartu vangla direktor Edvard Remsel tõi välja, et nii vangide kui ka kriminaalhooldusaluste seas on oluliselt enam levinud vaimse tervise probleemid, millele tuleb tähelepanu pöörata. Vähemalt 43 protsendil kinnipeetavatel on diagnoositud mõni vaimse tervise häire. «Senisest enam on tarvis koolitada vanglaametnikke, sealhulgas kriminaalhooldajaid, et nad oskaksid märgata ja ära tunda neid, kes vajavad psühholoogilist tuge,» ütles Remsel. 

Ringkäigul külastati ka vanglatööstuse osakonda, vangide sportimisvõimalusi, huvitöö õppeklasse, kabelit ja psühhiaatriaosakonda.