Rahvaloendus saab peagi läbi, loendatud on 40 protsenti Eesti rahvastikust

Inimesed tänaval. Foto: Postimees

Reedese seisuga on rahvaloenduse e-küsitluse põhjal loendatud üle 530 000 inimese ehk 40 protsenti Eesti rahvastikust. Rahvaloenduse e-ankeet on avatud veel homme õhtuni.

Kogu e-loenduse perioodi jooksul on kõige aktiivsemad vastajad olnud Tartu linnast ja Harjumaalt, kus e-ankeedi oli neljapäeva seisuga täitnud 45 protsenti vähemalt 15-aastastest elanikest. Madalaim on vastamismäär aga jätkuvalt Ida-Virumaal, kus see oli vaid ligi 19 protsenti.

Kõige usinamad vastajad on naised vanuses 40–65 eluaastat. Vastamisaktiivsus on aga väikseim vanemates vanusegruppides, samuti 20–35-aastaste meeste hulgas.

Statistikaameti rahvaloenduse projektijuhi Liina Osila sõnul oodatakse aktiivset osavõttu ka vene keelt rääkivalt elanikkonnalt. «Vastamiseks on olemas ka venekeelne ankeet, mille täitmine on lihtne ja kiire. Kindlasti ei pea muretsema andmete turvalisuse pärast. Meile esitatud andmed on hoolega kaitstud, neid kasutatakse ainult statistilisel ja teaduslikul eesmärgil, avaldatakse üldistatud kujul ning me ei jaga andmeid kolmandate osapooltega,» julgustas Osila.

Tema sõnul on igaühe panus oluline, sest rahva ja eluruumide loenduse tulemusena saadakse põhjalik ning väärtuslik andmestik, mille põhjal tehakse kogu ühiskonda mõjutavaid otsuseid.

Valimisse kuuluvate inimestega, kes ei ole mingil põhjusel veebis vastanud, võtab veebruari jooksul ühendust rahvaloenduse küsitleja. Foto: Statistikaamet

«Näiteks saab rahvaloendusel kogutud andmete põhjal otsustada, kuhu on tarvis rajada teid ja koolimaju või millises piirkonnas on vaja suurendada valmisolekut hoolekandeks. Saadud andmete põhjal koostatakse erinevaid arengukavasid ja plaane. Seega kutsun kõiki, kes pole rahvaloenduse e-ankeeti veel täitnud, seda tegema, ning nüüd on selleks ka viimane aeg,» ütles Osila.

Eriti oodatakse veebis vastama kõiki neid, kes kuuluvad rahvaloenduse kohustuslikku juhuvalimisse ning kes said selleks eraldi kutse paberkandjal.

«Nende inimeste vastused soovime igal juhul kätte saada. Seega kõigi valimisse kuuluvate inimestega, kes ei ole mingil põhjusel homseks veebis vastanud, võtab veebruaris ühendust rahvaloenduse küsitleja, et koguda vastused siis juba telefoni teel või äärmisel juhul kodukülastuse käigus,» lisas Osila.

Rahvaloenduse e-ankeet on avatud veel homse õhtuni. Küsimustikku saab täita, tuvastades end ID-kaardi, mobiil-ID või Smart-IDga. Ankeedi täitmine võtab aega umbes viis minutit inimese kohta. Rahvaloenduse tulemusi hakatakse järk-järgult avaldama alates juunist 2022 kuni aasta lõpuni.

Rahvaloenduse e-ankeedi vastamismäär maakonniti

• Tartu linn – 45,4 protsenti
• Harju maakond (v.a Tallinn) – 45,4 protsenti
• Tartu maakond (v.a Tartu linn) – 43,6 protsenti
• Rapla maakond – 39,6 protsenti
• Hiiu maakond – 37,6 protsenti
• Lääne maakond – 37,2 protsenti
• Järva maakond – 37 protsenti
• Saare maakond – 37 protsenti
• Lääne-Viru maakond – 36,1 protsenti
• Viljandi maakond – 36 protsenti
• Pärnu maakond – 35,2 protsenti
• Põlva maakond – 33,5 protsenti
• Jõgeva maakond – 33,1 protsenti
• Võru maakond – 32,8 protsenti
• Tallinn – 32,7 protsenti
• Valga maakond – 29 protsenti
• Ida-Viru maakond – 18,6 protsenti

Andmed on 20. jaanuari seisuga.