/nginx/o/2011/08/26/722672t1h758c.jpg)
/nginx/o/2012/02/17/964016t1h5239.jpg)
Turvafirmasid häirib, et alates uuest aastast ei saa nad enam nii lihtsalt kontrollida turvatöötajaks kandideerijate tausta.
Turvafirmad nurisevad piirangute üle karistusregistrist andmete saamisel
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Eesti Turvaettevõtete Liit saatis justiitsministeeriumile ja siseministeeriumile murekirja olukorra pärast, et alates uuest aastast ei saa nad enam karistusregistrist tasuta infot tööle kandideerijate väärtegude kohta.
Kuni möödunud aasta lõpuni said turvaettevõtted andmeid isikute kehtivate kuritegude ja väärtegude kohta politsei- ja piirivalveameti karistusregistrist, kuid alates sellest aastast on karistusregister Registrite ja Infosüsteemide Keskuse hallata, kelle hinnangul võivad turvafirmad saada tasuta andmeid vaid kuritegude kohta. Väärtegude kohta infot keskus tasuta ei väljasta, sest «nende hinnangul turvaseadus ei sätesta turvatöötaja tegevuspiiranguna väärtegude osas kehtivate karistusandmete olemasolu,» kirjutas turvaettevõtete liidu tegevdirektor Kaupo Kuusik kirjas.
Turvaettevõtted pole sellise lähenemisega nõus. «Kui tööle soovija on aga näiteks väärteomenetluse korras karistatud varavastase süüteo eest väheväärtusliku asja või väheolulise varalise õiguse vastu eest, siis kindlasti ei saa teda hinnata ausaks, korralikuks ja seadusekuulekaks, seega on ta mittesobilik töötama ametikohal, kus lasub kohustus kaitsta isikute vara ja omada õigust piirata isikute põhiseaduslikku vabadust,» kirjutab Kuusik.
Turvaettevõtted teevad hinnanguliselt 6000 päringut aastas, kui seda enam tasuta ei võimaldata, võivad nad aga kokkuhoiu nimel nendest loobuda.
«Ebausaldusväärne turvatöötaja kujutab endast ohtu avalikule korrale ja julgeolekule, kuivõrd turvatöötajal on võimalik enda kätte koguda informatsiooni valveobjekti omaduste eripära kohta ning ohustada valveobjekti puutumatust,» märgib Kuusik kirjas.
Seetõttu palub ta ministeeriumeid, et taastataks endine olukord, kus turvafirmad said teha tasuta päringuid tööle soovijate kohta nii kuritegude kui väärtegude osas.
Inimese volitusel
Justiitsministeeriumi pressiesindaja Priit Talv kinnitas, et turvaettevõtetel on jätkuvalt võimalus inimeste tausta tasuta uurida. Tasuta saavad nad karistusregistrist pärida andmeid inimeste kuritegude kohta.
Võimalik on siiski ka väärtegude kohta info kogumine, kui tööle soovija selleks tööandja esindajat, näiteks personalitöötajat, volitab. «Selleks, et tööandjal oleks võimalik antud päringut tasuta teha, peab töövõtja e-toimiku süsteemis volitama tööandja esindajat tema kohta päringut tegema. Volitus võimaldab tööandjal saada töövõtja kohta rohkem andmeid kui tasulise päringuga,» sõnas Talv.
«Alati jääb inimesele võimalus lisada enda kohta tehtud karistusregistri väljavõte CV juurde juba kandideerimisel,» lisas pressiesindaja. Seega on turvaettevõtetel võimalus endiselt olemas, ent selleks peavad nad saama lihtsalt tööle soovija nõusoleku.