Video ei ole enam kättesaadav.Peaminister Kaja Kallas (Reformierakond) tegi täna riigikogus poliitilise avalduse seoses pingelise julgeoleku olukorraga Euroopas. Ühtlasi teatas peaminister, et Eesti plaanib erakorraliselt lähiaastatel eraldada 380 miljonit eurot lisaraha Eesti julgeoleku tugevdamiseks.
Kallas märkis, et Venemaa on pikemat aega koondanud vägesid Ukraina piiridele ning sammu saadavad erakordselt agressiivne retoorika ja ähvardused. «Ukraina ähvardamisega paralleelselt on Venemaa suunanud oma sõjakate nõudmiste sihiku otse ka meie pihta,» märkis Kallas.
Peaminister lisas, et eelmise aasta lõpus esitas Moskva NATOle ja Ameerika Ühendriikidele ultimatiivsed nõudmised, mille sisuks on Euroopa jagamine mõjusfäärideks ning peale külma sõja lõppu tekkinud Euroopa julgeolekukorralduse lõhkumine. «Venemaa eesmärk on taastada poliitiline ja sõjaline mõjuvõim oma naabrite üle,» toonitas Kallas.
Kallas rõhutas, et Venemaa nõudmistele Euroopa julgeoleku aluspõhimõtetes muutusi teha, järele ei anta. «Relvaähvardusel läbirääkimisi ei toimu. Seda kinnitas möödunud nädala NATO-Vene kohtumine, kus kolmekümnelt NATO liitlaselt kõlas ühine resoluutne sõnum – Venemaa ei saa sõnaõigust NATO otsuste üle,» ütles ta.
Peaministri sõnul ei ole märke, et Venemaa kavatseks pingeid vähendada. «On selge, et peame olema valmis selleks, et Venemaa jätkab eskaleerimist ning laiendab sõjalist agressiooni Ukraina vastu,» tõdes Kallas.
«Arvestades Eesti geograafilist asukohta ning seda, et esitatud nõudmised käivad osalt ka meie pihta, tooksin välja valitsuse neli tegutsemisvaldkonda,» ütles Kallas.
1. Töötada jätkuvalt selle nimel, et hoida ühtset ja selget joont NATOs. «Me võime Venemaaga dialoogi pidada, kuid me ei lepi ühegi kokkuleppega, mis mõjutab negatiivselt Eesti julgeolekut või õõnestab NATO kollektiivkaitset.» märkis Kallas.
2. Toetada igakülgselt Ukrainat.
3. Tugevdada NATO idatiiva kaitse- ja heidutushoiakut kiiremas tempos. «Meie sihiks on rohkem kõrges valmisolekus vägesid ja võimeid ning õppustel läbi harjutatud plaanid nende kasutamiseks. Eksiruumi meil heidutuse ja kaitse osas ei ole.»
4. Suurendada ka Eesti enda panust julgeolekusse, täpsemalt laiale riigikaitsele, lähiaastatel 380 miljoni euro võrra- «Oleme palju rääkinud sellest, et meie riigikaitse arendamise plaanid on pikaajalised. Nad ongi, kuid tänases julgeolekuolukorras on meil vaja oma plaanide elluviimist kiirendada ja selleks ka julgeolekurahastust koheselt suurendada,» ütles Kallas ja lisas, et praeguses olukorras me julgeolekus endale riske võtta ei saa. «Küsides liitlastelt suuremat kollektiivkaitsepanust, peame suurendama ka oma aktiivsust,» lausus peaminister.
Allikas: Kaja Kallase poliitiline avaldus 19. jaanuaril 2022.
380 miljonit eurot on mõeldud aastateks 2022–2025 ning täpsemalt selleks, et suudaksime tegutseda kiiremalt ja tõhusamalt nii sõjaliste kui hübriidohtude vastu.
«Suurendame kaitseväe võimet kiirelt reageerida ning suuname olulise osa lisarahastusest piisavate varude kindlustamisele, sealhulgas hädavajaliku laskemoona osas,» selgitas peaminister. «Olulise lisasumma suuname mittesõjalistele riigikaitse arendustele. Muuhulgas tõstame siseministeeriumi valitsemisala võimet ohte tuvastada ja neile kiirelt reageerida. Tugevdame piirivalvet ja elanikkonnakaitset. Samuti parandame välisteenistuse turvalise side lahendusi,» loetles Kallas.
Kallas esines poliitilise avaldusega riigikogu ees ka eile, teemaks oli siis energiakriis.
«Austatud Riigikogu liikmed,
Pinged meie piirkonnas on kasvanud erakordselt suureks. Olen täna sellega teie ees, et rääkida järsult halvenenud julgeolekukeskkonnast meie ümber ja teha ettepanekud Eesti julgeoleku tugevdamiseks.
Juba pikemat aega on teada, et Venemaa koondab oma vägesid Ukraina ümber. Seda saadavad erakordselt agressiivne retoorika ja ähvardused. Ukraina ähvardamisega paralleelselt on Venemaa suunanud oma sõjakate nõudmiste sihiku otse ka meie pihta. Eelmise aasta lõpus esitas Venemaa NATO-le ja Ameerika Ühendriikidele ultimatiivsed nõudmised, mille sisuks on Euroopa jagamine mõjusfäärideks ning peale külma sõja lõppu tekkinud Euroopa julgeolekukorralduse lõhkumine. Nõudmistele mitte vastamisel ähvardab Venemaa «sõjalis-tehniliste meetmetega». Me võime kõik ette kujutada, mida need endast kujutavad.
Venemaa on esitanud nõudmised NATO laienemise peatamiseks. Samuti on Venemaa esitanud nõudmised NATO laienemise tagasipööramiseks ja NATO kollektiivkaitse meie regioonist sisuliselt kaotada. Kuuleme nüüd sõnaselgelt seda, millele oleme ise pikka aega osundanud. Venemaa eesmärk on taastada poliitiline ja sõjaline mõjuvõim oma naabrite üle.
Kremli tänane läbirääkimistaktika meenutab kunagise Nõukogude Liidu välisministri Andrei Gromõko kolme reeglit:
1) nõudke maksimumi ja ärge häbenege küsida. Nõudke seda, mis pole kunagi teile kuulunud,
2) esitage ultimaatumeid. Ärge hoidke kokku ähvardustega. Läänes leidub alati neid, kes on valmis läbi rääkima,
3) läbirääkimistel ärge taganege ühtki kriipsu. Nemad ise pakuvad teile osa sellest, mida küsisite. Ärge leppige sellega, vaid nõudke rohkemat. Nad on nõus ka sellega. Ja lõpuks olete saanud kolmandiku või koguni poole sellest, mida teil varem ei olnudki.
Täpselt selle šablooni järgi tegutseb Kreml ka praegu. Meie ülesanne on jätkuvalt teadvustada nii iseendale kui ka meie liitlastele, et see on Venemaa eesmärk. Me ei tohi sattuda lõksu, mille eesmärk on meelitada liitlasi Euroopa julgeolekukorralduses järeleandmisi tegema, kas või pisikesi järeleandmisi. Juba kuuleme siit ja sealt küsimusi: «Mida NATO või Lääs peaks pakkuma selleks, et olukorda deeskaleerida?» NATO ei ole seda olukorda tekitanud. NATO ei kavatse kellelegi kallale minna. Ja NATO ei ähvarda mitte kedagi. Tehes kas või väikeseid järeleandmisi Euroopa julgeolekukorralduses, on Venemaa saanud midagi, mida tal varem ei olnudki.
Oleme tänasesse olukorda jõudnud Venemaa pikaaegse jõukasutamise ja jõuga ähvardamise tõttu. Venemaa ründas 2008. aastal Georgiat, okupeeris alates 2014. aastast Krimmi ja sõdib Ida-Ukrainas. Venemaa on kasutanud hübriidrünnakuid paljude lääneriikide vastu, püüdes lõhkuda ühiskonna sidusust ja väärata demokraatlikke protsesse.
Ettekäändel, et NATO ohustab Venemaa julgeolekut, on Kreml kasvatanud oma sõjalist ülekaalu NATO idapiiri vastas. Näeme agressiivse stsenaariumiga suuremahulisi sõjalisi õppusi, mille puhul trikitatakse rahvusvaheliste relvastuskontrollinõuete täitmisega NATO peasekretäri sõnadega: «on hämmastav, et Euroopa kõige suurema sõjaväe ja tuumavõimekusega riik tunneb, et teda ähvardab Ukraina või mõne liitlase pataljon piiri ääres».
Sõjalise ähvardusega paralleelselt näeme Vene võimude poolt üha kasvavaid repressioone oma elanikke vastu ehk uute ja uute niinimetatud sisevaenlaste mahasurumist. Neist sümboolseim on nõukogude repressioone uurinud organisatsiooni Memorial International sulgemine. Memoriaal suleti Vene ülemkohtu otsuse alusel möödunud aasta lõpus põhjendusega, et organisatsioon on välisagent. Kohtumenetluse näilisust ilmestab see, et sulgemist põhjendati sellega, justkui võivad organisatsiooni materjalid venemaalastel tekitada depressiooni ning ohustada laste tervist ja arengut. Memoriaali sulgemine trambib kommunismiohvrite mälestuse. Massikuritegude uurimise takistamine ja nende rahva mälust kustutamine loob pinnase uute kuritegude toimepanekuks.
Lisaks on Venemaal väga mõjus tööriist Euroopa ühiskondade destabiliseerimiseks – maagaasi hind. Meilgi rahutust tekitava energiakriisi peamiseks põhjuseks on maagaasi järsult tõusnud hind. Mark Leonard on oma raamatus «Mitterahu aeg» kirjutanud sellest, kuidas ühendused tekitavad sõltuvust ning läbi ühenduste saab teisele poolele teha ka haiget. Seetõttu oleme Nord Streami torujuhtmele vastu olnud algusest peale ja teinud endast kõik oleneva, et seda ei tuleks. Paraku on sõltuvuse ehitamisega edasi mindud ning selle tulemusi tunneme omal nahal. Kannatame kõrge elektrihinna pärast ja meie suur naaber plaksutab käsi.
Head Riigikogu liikmed!
Moskva on oma nõudmised esitanud. Me saime kinnitust sellele, mida ta tahab. Me ei anna järele Venemaa nõudmistele Euroopa julgeolekupõhimõtetes muutusi teha. Relva ähvardusel läbirääkimisi ei toimu. Seda kinnitas ka möödunud nädalal NATO-Vene kohtumine, kus 30-lt NATO liitlaselt kõlas ühine resoluutne sõnum: Venemaa ei saa sõnaõigust NATO otsuste üle. Eesti tegutses aktiivselt selle nimel, et NATO räägiks tugeval ja ühisel keelel.
Paraku ei ole märke, et Moskva kavatseks pingeid vähendada. On selge, et peame olema valmis selleks, et Venemaa jätkab eskaleerimist ning laiendab sõjalist agressiooni Ukraina vastu.
Arvestades meie geograafilist asukohta ja seda, et esitatud nõudmised käivad osalt ka meie pihta, on meie ees eluliselt olulised küsimused, mis määravad alanud aasta julgeoleku ja välispoliitika fookuse. Peame tegutsema targalt ja otsustavalt. Valitsusel on siin neli tegutsemisvaldkonda.
Esiteks. Töötame selle nimel, et jätkuvalt hoida ühtset ja selget joont NATO-s. Räägime pidevalt oma liitlastega. Me võime Venemaaga dialoogi pidada, kuid me ei lepi ühegi kokkuleppega, mis mõjutab negatiivselt Eesti julgeolekut või õõnestab NATO kollektiivkaitset.
Teiseks. Toetame kõigiti Ukrainat. Euroopa Liit koostöös Ameerika Ühendriikidega on välja töötamas jõulist sanktsioonipaketti juhuks, kui Venemaa eskaleerib sõjategevust Ukrainas. Lisaks diplomaatilisele ja poliitilisele toetusele vajavad ja küsivad ukrainlased oma riigi kaitseks praktilist tuge. Selleks töötame liitlaste ja partneritega, et anda Ukrainale relvastusabi. Koostöös Saksamaaga tarnime Ukrainale Eesti ettevõtte toodetud välihaigla. Äsjaste küberrünnakute järel pakkusime Ukrainale ka toetust selles vallas.
Kolmandaks. NATO idatiiva kaitse- ja heidutushoiakut tuleb tugevdada kiiremas tempos. Meie sihiks on rohkem kõrges valmisolekus vägesid ja võimeid ning õppustel läbi harjutatud plaanid nende kasutamiseks. Meie regiooni kollektiivkaitse tugevdamine on olnud ka minu töö fookuses. Eelmise aasta juunis osalesin NATO tippkohtumisel Brüsselis, kus võeti vastu rida otsuseid selles vallas. NATO välisministrid arutasid kollektiivkaitse edasist tugevdamist detsembris ja kaitseministrid juba lähiajal. Olen sellega seoses pidanud mitmeid vestlusi oma NATO kolleegidega. Me peame sellega edasi minema. Täna on see vajadus veel selgem kui varem, sest eksimisruumi meil heidutuse ja kaitse osas ei ole.
Neljandaks. Ka Eesti enda panus julgeolekusse peab kasvama ja kasvama kohe, nüüd. Oleme palju rääkinud sellest, et meie riigikaitse arendamise plaanid on pikaajalised. Nad ongi. Kuid tänases julgeolekuolukorras on meil vaja oma plaanide elluviimist kiirendada ja selleks ka julgeolekurahastust koheselt suurendada. Me ei soovi ju keegi olla mõne kuu pärast olukorras, kus tänasele tagasi vaadates tuleks moodustada lauseid alustades sõnadega «oleks võinud». Ei – praeguses olukorras julgeolekus endale riske võtta ei saa ning küsides liitlastelt suuremat kollektiivkaitse panust, peame suurendama ka oma aktiivsust.
Sel põhjusel andsin nädalapäevad tagasi ministritele ülesande koondada konkreetsed ettepanekud riigikaitse arengukava kiirendatud elluviimiseks. Eile arutasime ettepanekuid valitsuskabinetis. Valitsuse põhimõtteline kokkulepe on tõsta erakorraliselt kulutusi laiale riigikaitsele lähiaastatel 380 miljoni euro ulatuses, et suudaksime tegutseda kiiresti ja tõhusamalt nii sõjaliste kui ka hübriidohtude vastu. Suurendame Kaitseväe võimet kiirelt reageerida ning suuname olulise osa lisarahastusest piisavate varude kindlustamisele, sealhulgas hädavajaliku laskemoona osas. Olulise lisasumma suuname mittesõjalistele riigikaitse arendustele. Muu hulgas tõstame Siseministeeriumi valitsemisala võimet ohte tuvastada ja neile kiirelt reageerida. Tugevdame piirivalvet ja elanikkonna kaitset. Samuti parandame välisteenistuse turvalise side lahendusi.
Kõik need eesmärgid on ka kehtivates plaanides kirjas. Valitsuse eesmärk on viia plaanid senisest kiiremini ellu. Need sammud on ka signaaliks kõigile teistele, et võtame oma julgeolekut väga tõsiselt ja oleme valmis sõnade kõrval ka tegudeks.
Hea Riigikogu!
Võib-olla tuleb mõnele teie hulgast üllatusena, aga ma ei ole teeninud kaitseväes. Ma ei ole osalenud välismissioonidel. Ka Erna retke ei ole ma võitnud. Aga mul on Eesti patrioodi, peaministri ja ka emana suur mure. Ma näen seda muret ka paljude teie nägudel. Mitte hirmu, vaid muret. Ma usun, et sama muret jagab väga suur osa meie elanikkonnast. Lisaks murele näen ma siin saalis ka väga palju kompetentseid inimesi, endisi sõjaväelasi, aga ka praegu aktiivsed kaitseliitlasi. Mul on mure julgeoleku pärast meie lähinaabruses ja ma olen teie ees lootuses, et me suudame üheskoos jätkata oma üksmeelset julgeolekupoliitikat, mille nurgakiviks on alates meie taasiseseisvumisest üks põhimõte: mitte kunagi enam üksi.
Aitäh!
:format(webp)/nginx/o/2017/10/03/7168235t1he26b.jpg)