/nginx/o/2017/02/09/6323455t1h0c72.png)
/nginx/o/2021/11/30/14231422t1hd09a.jpg)
Kaitseväe juhataja kindralleitnant Martin Herem rääkis kolmapäeval Raadio 2 hommikuprogrammis, et peab tõenäoliseks peatset relvastatud konflikti Venemaa ja Ukraina vahel, samas sarnase konflikti puhkemist Eestiga ta tõenäoliseks ei pea.
Herem: relvastatud konflikt Venemaa ja Ukraina vahel on tõenäoline (22)
«Kui me räägime Venemaast Ukraina suunal, siis Venemaa on praegu nagu suusahüppaja, kes sõidab mäest alla ja nüüd on küsimus, kas ta tõukab ära ka või laseb enne tagumiku maha. Mitte ainult Venemaa vägede liigutamine, vaid ka kogu muu jutt sinna juurde ning isegi väga napakad süüdistused Ukraina suunal, NATO suunal. Kogu Venemaa käitumine on tüli õhutamine ja konflikti otsimine või tulevase konflikti õigustamine,» ütles Herem.
Heremi sõnul pole Ukrainal enam vaja midagi teha peale selle, et ta on lihtsalt olemas ja oma läänesuunalise arenguga edasi läheb. «Venemaa ütleb, et Ukraina liitumine NATOga ohustab tema piire. Kõik riigid liituvadki NATOga vaid ühel põhjusel, sest Venemaa on oht. Venemaa kui kuritegelik element tunneb end ohustatuna, kui teised on turvalisemas keskkonnas,» selgitas Herem.
«Putinil on plaan minna ajalukku»
«Praegu liigub kõik selles suunas, et relvastatud konflikt tuleb ja see on suunatud kogu lääne ühiskonna vastu ja meie kindlustunde lõhkumiseks ning Venemaa näitamine suure, tugeva ja ohtlikuna, kellega tuleb arvestada,» märkis ta.
Heremi arvates on Venemaal väga pikaajaline plaan julgeolekukeskkonda ja oma lähinaabreid hoida pidevalt ebastabiilsuses. «See ongi suur eesmärk. Kas ma lõikan Ukrainat või ma lõikan kuskilt Moldovat, Gruusiat või lõpuks ka Eestit, Lätit ja Leedut – see ei oma nii väga suurt tähtsust. Kui sa ühest otsast käristad, siis ka teises otsas väriseb väga hästi,» tõdes Herem.
«Ma arvan, et Putin ei ole segi läinud meie mõttes, vaid tal on tõesti kindel plaan minna ajalukku ja arendada oma riiki selles suunas, kus ta seda praegu arendab,» nentis ta.
Heremi kinnitusel praegu Venemaal Eestiga seoses sõjalist tegevust ei toimu. «Eesti inimesed võiksid iga päev seda edasi teha, mida nad teevad. Kaitseväelased teevad oma asju. Mida Eesti riigina peab tegema, on kindlasti see, et me peame toetama Ukrainat ja toetama oma liitlasi selleks, et see tüüp idas saaks aru, et ta ei saa kellegagi ükshaaval tegeleda,» leidis Herem.
Heremi arvates on Putini plaanid suuremad ning Ukraina on vaid väike lüli selles mängus. «Kindlasti mõtleb Putin suuremalt ja kõik sõltub sellest, mida ta Ukrainas saavutab,» nentis Herem.