Rahvaloenduse veebiküsitlusel on probleeme tekitanud sisselogimine

Rahvaloendaja tunneb ära salli, töötõendi ja rahvaloenduse kujundusega töövahendite järgi. Foto: Statistikaamet

Viimast nädalat kestev rahvaloenduse veebiküsitlus on toonud omajagu tööd ka rahvaloenduse klienditoele, sest nende poole pöördujate üks peamisi muresid on küsitlusankeedi täitmise lehele ebaõnnestunud sisselogimised. 

Nurjunud sisselogimise või veadeteate pärast, aga ka muude tehniliste muredega on rahvaloenduse klienditoe poole tänase seisuga pöördutud 859 korral.

Seni on viis minutit aega võtva küsimustiku põhjal üle loetud enam kui 450 000 inimest ehk loendatud on ligi 35 protsenti kogu Eesti rahvastikust.

Kuna rahvaloenduse veebiküsitlusele vastamiseks tuleb end esmalt ID-kaardi, mobiil-ID või Smart-ID kaudu internetis tuvastada, on üks peamisi muresid seotud luhtaläinud katsetega sisse logida.

Sel juhul soovitatakse vastajal kontrollida sertifikaadi kehtivust, puhastada vahemälu, sulgeda brauseri aknad ja proovida uuesti. «Sageli vajavad inimesed aga lihtsalt abi end sel viisil identifitseerimiseks,» selgitas statistikaameti esindaja Kadri Kütt.

Ette on tulnud juhtumeid, kus ankeeti sisenemisel pole küsimustikku võimalik täita. «Seda on juhtunud enamasti Apple'i seadmetega ja Safari brauseriga,» näitlikustas Kütt.

Sellistel juhtudel soovitatakse täita küsimustik mõnest teisest seadmest või teisest veebilehitsejast.

Takistusi on ette tulnud ka ankeeti täites. «Näiteks ei leita rippmenüüst oma aadressi. Siin tasub teada, et küsimustikus olev aadressiinfo põhineb maa-ameti registri infol ja põhjusi, miks aadressi ei leita, võib olla erinevaid,» selgitas statistikaameti esindaja.

Kütt lisas, et süsteemi ülekoormusest tekkinud probleeme ei ole rahvaloendusega ette tulnud. Kuid kuna loenduse lõpuni on jäänud veel nädal aega, siis on vastamisaktiivsus kasvanud ja sellega käsikäes suurenenud ka klienditoesse pöördumiste arv.

Rahvaloenduse veebiküsimustiku täitmisel tekkinud probleemide korral saab pöörduda klienditoe poole telefonil 625 9300.

Tähtaeg läheneb

Internetist leitav veebiküsitlus on aadressil rahvaloendus.ee avatud laupäeva, 22. jaanuari õhtuni. «Palume, et kõik inimesed siiski vastamist viimasele päevale ei jätaks ja paneks oma vastused kirja võimalikult vara, kasvõi kohe. Nii tagame, et meie süsteemid ei oleks viimasel hetkel ülekoormatud,» sõnas statistikaameti rahvaloenduse projektijuht Liina Osila.

Seni on viis minutit aega võtva küsimustiku põhjal üle loetud enam kui 450 000 inimest ehk loendatud on ligi 35 protsenti kogu Eesti rahvastikust.

«Soovime, et veebis vastaksid võimalikult paljud inimesed, kuid konkreetset eesmärki üldvastajate arvule me seadnud ei ole. Küll aga peame igal juhul kätte saama vastused valimisse sattunud aadressidel elavatelt inimestelt, keda on umbes 61 000,» selgitas statistikaameti esindaja Kadri Kütt.

Valimisse kuuluvate inimestega, kes ei ole mingil põhjusel veebis vastanud, võtab veebruarikuu jooksul ühendust rahvaloenduse küsitleja, et koguda vastused siis juba telefoni teel või äärmisel juhul kodukülastuse käigus.

Eriti oodatakse vastuseid neilt, kes kuuluvad kohustuslikku valimisse ja said ka eraldi kutse paberkandjal. «Valimisse sattunud aadresside puhul peame igal juhul saama vastused kätte kõikidelt seal elavatelt inimestelt,» toonitas Osila.

Endiselt on kõige aktiivsemad vastajad Tartu linnast ja Harjumaalt, kus e-ankeedi oli pühapäevase (16.01) seisuga täitnud ligi 40 protsenti vähemalt 15-aastastest elanikest. Ida-Virumaal oli vastamismäär aga 15 protsenti. Loendatute osakaal on kõige madalam vanemates vanusegruppides, eriti naiste seas, samuti noorte meeste hulgas.

«Mida rohkematelt inimestelt me andmed saame, seda täpsemad ja kasulikumad saavad olema ka otsused, mida nende põhjal tehakse. Panen südamele, et nooremad aitaksid vajadusel oma eakamaid sugulasi veebis ankeeti sisse logimisel,» selgitas statistikaameti rahvaloenduse projektijuht Liina Osila.

Osila rõhutas, et iga inimene on oodatud vastama enda eest. «Eriti oluline on seda teada neil, kelle aadress on sattunud rahvaloenduse juhuvalimisse – kui saite postkasti paberkutse, siis vastama peavad kõik, mitte vaid üks pereliige. Näiteks kui sinu elukaaslane on ankeedi juba täitnud, on see väga hea, kuid täida ankeet kindlasti ka ise,» lisas Osila.

E-küsimustikku saab täita rahvaloendus.ee kodulehel, tuvastades ennast ID-kaardi, mobiil-ID või Smart-ID-ga. Ankeedi täitmine võtab aega umbes viis minutit inimese kohta. Rahvaloenduse tulemusi hakatakse järk-järgult avaldama alates juunist kuni aasta lõpuni.

Rahvaloenduse e-ankeedi vastamismäär maakonniti (16.01 seisuga):

• Tartu linn – 39,3 protsenti
• Harju maakond (v.a Tallinn) – 39 protsenti
• Tartu maakond (v.a Tartu linn) – 37,6 protsenti
• Rapla maakond – 34,1 protsenti
• Hiiu maakond – 32,9 protsenti
• Lääne maakond – 32 protsenti
• Järva maakond – 31,9 protsenti
• Lääne-Viru maakond – 31,1 protsenti
• Viljandi maakond – 31 protsenti
• Pärnu maakond – 30,2 protsenti
• Põlva maakond – 28,5 protsenti
• Jõgeva maakond – 28,4 protsenti
• Võru maakond – 28,1 protsenti
• Tallinn – 27,5 protsenti
• Valga maakond – 24,9 protsenti
• Ida-Viru maakond – 14,9 protsenti

Allikas: statistikaamet

Rahva ja eluruumide loendus 2021

Rahvaloendus annab pildi Eesti elust ühel ajahetkel – kes siin elavad ning kus ja millistes tingimustes nad elavad. Rahvaloendusest saab teavet ka perekondade, leibkondade, paiknemise, rände ning eluruumide ja elamistingimuste kohta. Rahvaloendusest saadav info aitab vastu võtta targemaid otsuseid ja seeläbi kujundada Eesti elu nii kohalike omavalitsuste kui ka riigi tasandil. Eestis korraldab loendust statistikaamet.

Eesti 2021. aasta rahvaloendusel kasutatakse kombineeritud meetodit. See tähendab, et valdavalt kogub statistikaamet vajaliku info ligi 30 riiklikust andmekogust. Andmed kogutakse 31. detsembri 2021. aasta kella 00.00 seisuga, kuid nende koondamine registritest kestab 2022. aasta jaanuarist juulini. Inimestelt palutakse lisaküsitlusega infot vaid registrites puuduvate enesehinnanguliste tunnuste kohta.

Küsitlus toimub kahes etapis, kahel eri meetodil. 28. detsembrist kuni 22. jaanuarini on kõik Eesti elanikud oodatud vastama veebiküsitlusele. Veebiküsitlusele järgneb 1.–28. veebruarini küsitlus telefoni teel või kodus neile loenduse valimisse kuuluvate aadresside elanikele, kes ei ole oma vastuseid veebi teel edastanud. Küsitluse juhuvalimis on umbes 40 000 aadressi üle Eesti. Nende aadresside umbes 60 000 elanikule on vastamine kohustuslik ja neile saadetakse postiga ka vastav teade.

Registrites puuduvad mõned Eesti-siseseks kasutuseks vajalikud andmed inimeste enesehinnangulise info (nn lisatunnuste) kohta: usuline kuuluvus, terviseprobleem ja selle mõju tavategevusele, võõrkeelte ning murrete oskus – see info kogutakse valikküsitlusega. Küsitakse ka rahvust ja emakeelt. 

Allikas: statistikaamet