Lapsetapja soovib enne tähtaega vabadusse

Lapsetapja ja vägistaja soovib enne tähtaega vabadusse. Foto: Joakim Klementi

Jõhker kurjategija Vladimir Botško, kellele 29 aastat tagasi mõisteti väikelapse vägistamise ning tapmise eest surmanuhtlus, ent kelle karistus muudeti 1997. aastal ümber eluaegseks vangistuseks, taotleb kohtus enda ennetähtaegset vabastamist.

Täna kuulati Botškot Harju maakohtus istungil. Tallinna vangla ja prokuratuur ei toeta tema tingimisi enne tähtaega vabastamist. Kohus teeb otsuse järgmisel nädalal.

Botško on ka varem enda ennetähtaegset vabastamist taotlenud. Viimati 2019. aastal, kuid ka siis ei toetanud tema vabastamist ei vangla ega prokuratuur. Toona märkis kohus määruses, et ennetähtaegse vabanemise korral puudub Botškol kindel elukoht. «Materjalidest nähtuvalt on süüdimõistetul poeg ja vend, kes ei ole nõus teda enda juurde elama võtma ega saa teda rahaliselt toetada,» seisis 2019. aasta kohtumääruses. Kohus jättis taotluse rahudamata.

Botško mõisteti 1992. aastal süüdi 5-aastase lapse vägistamises ja tapmises. Süüdistuse järgi meelitas ta lapse enda korterisse, võttis ta riidest lahti ning astus lapsega vägivalda kasutades suguühtesse. Hiljem otsustas ta kuriteo varjamiseks oma ohvri tappa. Botškole mõisteti jõhkra teo eest surmanuhtlus, kuid kuna 1998. aastal kaotati seadusest selline karistusviis, siis muudeti 1997. aastal tema karistus ümber eluaegseks vangistuseks. Viimane hukkamine viidi Eestis täide 1991. aastal.

2019. aastast aastast kehtiva seaduse järgi on eluaegsest vangistusest võimalik tingimisi vabaneda, kui on vangistusest ära kantud 25 aastat. Varem oli selleks piiriks 30 aastat, mis oli Euroopa üks pikemaid.

Juhul, kui kohus peaks otsustama mõne eluaegse vangi enne tähtaega vabastada, tuleb talle seaduse järgi määrata 5–10 aasta pikkune katseaeg. Kui vabastatu paneb katseajal toime uue tahtliku kuriteo, saadetakse ta tagasi vanglasse eluaegset karistust kandma.

Ka peab vabastatud eluaegne vang vähemalt kolme aasta jooksul alluma käitumiskontrollile ning käima regulaarselt kriminaalhooldaja juures. Kui vabastatu kontrollinõudeid rikub, võib kohus käitumiskontrolli pikendada või saata ta tagasi vanglasse.

Praegu viibib Eesti vanglates kokku 38 eluaegset vangi, kellest üheksa on paigutatud avavanglasse. Avavangla vangid võivad iseseisvalt käia väljas tööl, õppimas ja arsti juures ning neid võidakse lubada lühiajalisele väljasõidule ka mujale. Eluaegse vangi saab avavanglasse paigutada, kui ta on karistusest ära kandnud 23 aastat. Selle otsustamiseks tehakse kinnipeetava kohta põhjalik riskianalüüs. Seda, kes täpselt eluaegsetest avavangla hüvesid nautida saavad, riik vangistusseadusele viidates ametlikult ei avaldata.