Terras Saksa TV-le: ka Ukraina ründamine tundus kunagi ebatõenäoline

Riho Terras Foto: Remo Tõnismäe

Europarlamendi liige ja endine kaitseväe juhataja Riho Terras ütles viieminutilises intervjuus Saksa telekanalile ZDF, et täpselt sama ebatõenäoline, nagu võib tunduda Putini otsus rünnata Baltikumi, tundus kunagi ka sõjaline agressioon Ukraina vastu.

«Et kohe alguses kõik selge oleks, siis – viimane, mida meil siin vaja võiks minna, on uus sõda Euroopas,» ütles saate «heute journal» moderaator Christian Sievers enda sissejuhatuses. «Juba sõnaga «sõda» tuleks väga ettevaatlik olla. Need, aga, kes praegu end sellest ohustatuna tunnevad: Ukraina ning Balti riigid, kes on meie EL-i ja NATO partnerid – kasutavad seda sõna üsna teadlikult. Ja meid ei tohi see külmaks jätta.»

Oskate öelda, kuidas Eesti inimesed praegusele olukorrale vaatavad?

Loomulikult suure murega. Venemaa nõudmisi tuleb uskuda. Euroopas ja poliitikas on meil seda kõike küll raske uskuda, aga venemaa on juba aastast 2007 korrutanud, et nad soovivad Euroopa ülesehitust muuta ja jõuda tagasi aastasse 1997. See teeb suurt muret nii meile Eestis kui ka terves Ida-Euroopas.

Te räägite Putini tegevusest kui final wake up call'ist (kõnek. äratuskellast). Kas teil on tunne, et Euroopa on ärkvele raputatud?

Ma usun, et esimesed äratuskellad on juba kinni löödud – olgu selliseks näiteks siis Gruusia; aga ka Krimmi annekteerimine ja Ukraina aastal 2014. Me saime küll aru, et midagi on valesti, ja nägime, et Venemaa on enda poliitiliste eesmärkide saavutamiseks meeleldi valmis sõjalist jõudu kasutama. Aga sellest me päriselt aru ei saanud, et Venemaa rohkemat soovib.

Vene vägede ülemjuhataja on öelnud, et alates 1945. aastast pole Euroopa sõja puhkemisele nii lähedal seisnud kui praegu. Kas sõda Balti riikide vastu poleks isegi Putini jaoks hullumeelsus?

Kindlasti on see hullumeelsus. Täpselt sama hullumeelsena tundus seegi, et Putin Ukrainat ründab. Ja kui nüüd mõelda, et kas võib tulla sõda, siis Ukrainas ongi iga päev sõda ja inimesed surevad iga päev. Me ei karda, et see nüüd kuidagi Baltikumi kandub, kuivõrd me kuulume Euroopa Liitu ja NATO-sse. Olemaks aga kindlad, et siin midagi ei juhtu, peame me ühtsust üles näitama. Me peame NATO-s ja Euroopa Liidus näitama, et me mõtlemegi seda, mida me ütleme, ja minu meelest on see senini üsna hästi õnnestunud.

Mida täpselt tähendab see «mõtlemegi seda, mida me ütleme»? Ma küsin seda just Saksamaa ja Saksa valitsusega seonduvalt, et mida te liidukantsler Olaf Scholzilt ootate?

Ma ootan aktiivset Saksamaad, eneseteadlikku Saksamaad, mis Euroopa suurima riigina viiks meid dialoogile Venemaaga. Aga mitte ainult seda, vaid vajadusel ka valmidust heidutuseks ja sõjaliste vahendite kasutamiseks, kui asi nii kaugele läheb. Me peame näitama valmisolekut tegutsema nii majanduslikult kui ka sõjaliselt. Ja...

...vabandust vahelesegamise pärast, aga mida te mõtlete sellega, et Saksamaa peaks kasutama sõjalisi vahendeid, kui asi nii kaugele läheb. Mida te sellega mõtlete? Bundeswehri kaasamist?

Leedus on Bundeswehr juba kohal. See tähendab, et kui situatsioon nõuab, on Ida-Euroopa riikide sõjaline toetamine võimalik. Mida ma aga samuti väga oluliseks pean, on see, et Saksamaa seisaks selle eest, et suurriigid ei jagaks omavahel Euroopat ära väiksemaid riike kaasamata, vaid et me jõuaksime alati kokkuleppele, et me räägiksime omavahel läbi ja tegutseksime ühisel meelel. See on meie, Baltikumi väikeste riikide jaoks väga tähtis.

Nüüd on meil veel laual gaasijuhe – alarmeeriv Nord Stream 2. Saksamaa valitsus ja ka liidukantsler ütlevad, et see on eraettevõtlusprojekt. «Kõik on apoliitiline,» ütleb Olav Scholz. Ei kõla üldse nii, nagu see võiks anda alust võimalikele sanktsioonidele Venemaa suhtes. Mida teil selle kohta öelda on?

Kui te näete inimeste gaasiarveid – kasvõi Saksamaal, aga päris kindlasti Eestis ja igal pool mujal –, näete te ka seda, et Venemaa kasutab gaasi kui vahendit mingi eesmärgi saavutamiseks. Gaasihind on kõrge ainuüksi seepärast, et Venemaa on kraanid kinni keeranud. See tähendab, et enda seadmine Venemaa gaasist sõltuvaks pole poliitiliselt loogiline. Nord Stream 1 ja 2 on seetõttu väga halvad. Ja ka veel seepärast, et Ukrainast minnakse mööda.