Ringkonnakohus võttis Laagna surmaavarii süüasja otsuseks lisaaega

Isa Khalilov kohtus Foto: Remo Tõnismäe

Tallinna ringkonnakohus pidi esmaspäeval langetama otsuse 2020. aasta suvel Laagna teel hukkunutega avarii põhjustanud Isa Khalilovi ja kaudselt selles osalenud Vjatšeslav Kalašnikovi süüasjas, kuid võttis otsuse tegemiseks lisaaega ning teeb otsuse teatavaks 26. jaanuaril.

Novembri lõpus toimunud istungil taotles prokurör Diana Helila maakohtu otsuse tühistamist, mis puudutab Khalilovi ja Kalašnikovi karistust, ning neile uue otsusega 12-aastase vanglakaristuse mõistmist. Lisakaristusena taotles prokurör võtta Kalašnikovilt kolmeks aastaks ära juhtimisõiguse.

Khalilovi kaitsja vandeadvokaat Vladimir Sadekov taotles oma kaitsealuse süü ümberhindamist leebema liikluskuriteo paragrahvi järgi. Kaitsja leidis, et Khalilovile tuleks määrata senisest oluliselt leebem ehk kuni viieaastane vangistus.

Kalašnikovi kaitsja vandeadvokaat Dmitri Školjar taotles maakohtu otsuse täies ulatuses tühistamist ning oma kaitsealuse õigeks mõistmist.

Kannatanu esindaja vandeadvokaat Arina Liskmann-Getsu taotles maakohtu otsuse tühistamist osas, millega jäeti kannatanu tsiviilhagi rahuldamata. Kannatanu esindaja palus teha asjas uue otsuse ja mõista kannatanu kasuks välja mittevaralise kahju hüvitis.

Harju maakohus mõistis mullu 24. mail Isa Khalilovile 10-aastase vangistuse ning temaga koos kohtu all olnud Vjatšeslav Kalašnikovile kolmeaastase vangistuse.

Kohus mõistis Khalilovi süüdi liiklusnõuete rikkumises, millega põhjustati kahe või enama inimese surm. Kohus luges Khalilovi karistusaja alguseks 2020. aasta 21. juuni, kui politsei ta kinni pidas.

Kalašnikovi mõistis kohus süüdi surma põhjustamises ettevaatamatusest ja raske tervisekahjustuse tekitamises ettevaatamatusest ning mõistis talle karistuse raskema paragrahvi järgi, mis on surma põhjustamine ettevaatamatusest. Kalašnikovi puhul arvestas kohus karistusaja sisse vahi all viibitud aja 2020. aasta 3. juulist kuni mullu 11. märtsini.

Kohtunik Anne Rebane selgitas otsust välja kuulutades, et Kalašnikovi ei saanud mõista süüdi sama paragrahvi alusel, nagu Khalilovit ehk liiklusnõuete rikkumises, mis põhjustas kahe või enama inimese surma.

«Liiklusseaduse selline nõue ei ole mõeldud ära hoidma ohtu, kus norme rikkuv sõidukijuht annab oma käitumisega teistele liiklejatele halba eeskuju või isegi innustab kedagi samasugusele liiklusrikkumisele. Ehkki Khalilovi liiklusõnnetus võis olla Kalašnikovi käitumisega põhjuslikus seoses, ei saa Kalašnikovile panna süüks liiklusnõuete rikkumise tagajärge,» ütles kohtunik.

Kohus mõistis nii Khalilovile kui ka Kalašnikovile keskmisest raskema karistuse, arvestades liiklusõnnetuse asjaolusid, sõidukiiruse ületamist, omavahel kooskõlastatud tegutsemist ja nende suhtumist liikluskorda üldiselt, mida näitab nende käitumine õnnetusele eelnenud ajal.

Põhja ringkonnaprokurör Diana Helila hinnangul on Isa Khalilovi ja Vjatšeslav Kalašnikovi süü ränkade tagajärgedega liiklusõnnetuse põhjustamises tõendatud ning taotles neile kohtuvaidluses 12 aasta pikkust vangistust.

Lisaks palus prokurör võtta Kalašnikovilt lisakaristusena ära juhtimisõiguse kolmeks aastaks. Khalilovilt juhtimisõigust ära võtta ei saa, sest tal pole seda olnudki.

Khalilovi kaitsja Vladimir Sadekov leidis, et prokuröri nõutud karistus on liiga karm ning tuleks arvesse võtta ka Khalilovi sõidukile ette keeranud Volvo juhi süüd. Sadekov märkis ka, et juhtunus jäi selgitamata teiste liiklejate seos õnnetuse põhjustamisega.

Kalašnikovi kaitsja Dmitri Školjar märkis, et ei pea prokuröri nõutud karistust põhjendatuks, kuna tema kaitsealune avariis ei osalenud. «Samuti pole tõendatud, et mõlemad süüdistatavad olid eelnevalt kokku leppinud kiirendusvõistluse korraldamises,» nentis ta.

Kohtus ütlusi andnud surmaavariis süüdistatavad enda sõnul õnnetushetke sõidukiirusi ei mäletanud.

Süüdistatavad Khalilov ja Kalašnikov rääkisid kohtule traagilise õnnetuse asjaoludest oma versioonid, mille kohaselt sattusid nad Laagna teele juhuslikult, mitte eelnevalt kokkulepitult, nagu on kirjas süüdistuses.

«Lihtsalt juhtus, et sõitsime ühes suunas,» ütles Khalilov ning ka Kalašnikov märkis, et nägi talle järgnenud sõpra kesklinnas vaid peeglist, kuid Laagna teele jõudes temast rohkem midagi ei teadnud.

Põhja ringkonnaprokuratuur süüdistab mehi karistusseadustiku paragrahvi järgi, mis käsitleb sõidukijuhi liiklusnõuete ja sõiduki käitusnõuete rikkumist, kui sellega on põhjustatud kahe või enama inimese surm.

Kriminaalmenetlusega kogutud andmetel alustasid süüdistatavad ühiselt 2020. aasta 20. juuni õhtupoolikul sõitu Tallinna kesklinnast Lasnamäe suunas. Sõiduki Chevrolet Camaro roolis oli Kalašnikov ja BMW X5 roolis Khalilov, kes kiirendasid ja kihutasid koos mööda Pärnu maanteed Narva maanteele ning jõudsid lõpuks Laagna teele.

Laagna teel hakkasid Kalašnikov ja Khalilov järjepidevalt suurendama kiiruseid, jõudes välja 190–200-kilomeetrini tunnis. Mustakivi 13 hoone juures sõitis Kalašnikovi juhitud Chevrolet mööda Volvost, mida juhtis 54-aastane mees. Chevrolet kannul liikunud BMW sõitis ees liikunud Volvole aga tagant otsa.

Volvo paiskus kokkupõrke tagajärjel vasakule haljasalale ja BMW paiskus pärast Volvoga kokkupõrget paremale tagant otsa esimesel sõidurajal liikunud Fordile, mida juhtis 39-aastane mees. Ford paiskus omakorda otsa ees sõitnud Toyotale, mida juhtis 28-aastane mees.

BMW ja Ford paiskusid kokkupõrkest paremal tee ääres olevasse bussiootepaviljoni, kus seisid kaks jalakäijat, 61-aastane naine ja 32-aastane naine.

Õnnetuses hukkusid 61-aastane naine ja 39-aastane mees ning viga sai neli inimest, kes viidi haiglasse. Mullu suvel suri ligi aasta koomas olnud 57-aastane naine.

Mullu 8. veebruaril alanud protsessil tunnistas Khalilov oma süüd osaliselt, Kalašnikov oma süüd ei tunnistanud. Khalilov tunnistas süüd selles, et ületas lubatud sõidukiirust, Kalašnikov aga möönis, et ületas tõesti lubatud sõidukiirust.