Päevatoimetaja:
Liisa Ehamaa

EESLIINIL Pensionär elab oma kirsturahast

Eva Pree mõtles, et esialgu maksab ta pool ligi tuhande euro suurusest elektriarvest ära ja siis vaatab, mis edasi saab.
Eva Pree mõtles, et esialgu maksab ta pool ligi tuhande euro suurusest elektriarvest ära ja siis vaatab, mis edasi saab. Foto: Andres Haabu

Välismaal töötades oma maja ostuks raha kokku ajanud 70-aastase naisterahva elektriarve oli nii suur, et nüüd peab ta toidu ostmiseks kasutama aastatega kogutud sääste, ehk nagu ta ise ütleb, matuse- ja kirsturaha.

Tallinnast mõnekümneminutise autosõidu kaugusel looduskaunis kohas asub suvila- ja elurajoon, mille kohta ütleks üks terve elu tublilt tööd rabanud, kuid Lasnamäe kahetoalises üürikorteris elanud inimene ilmselt «rikaste piirkond». Seesuguse mõttega esines hiljuti ka meie riigihalduse minister Jaak Aab (KE), kui ütles Ärilehele: «Ausalt öeldes ei meeldi mulle see, kui mitmesajaruuduse maja omanikud kurdavad, et nende arve oli mitu tuhat eurot. Minu meelest ei lähe see nagu teemasse.»

Pension alla 500 euro

Läksime külla Eva Preele, kes elab ühes sellises majas. Ruutmeetreid on 180, korruseid kaks ning maja juures aed, kuid jõukaks omanik ennast ei pea. «Kindlasti mitte,» ütleb Pree. Pension on tal veidi alla 500, elektriarve üle 1000 euro. «Tunne oli, nagu vajuks läbi põranda. Šokk,» meenutab ta arve saamisega kaasnenud emotsiooni.

«Ma mõtisklen, et mismoodi teen. Ootan ära, et kas saab Eesti Energiaga lepingu teha, et etapiviisiliselt maksta. Aga sain ka aru, et nad tahavad viivist. Ja see väga väike pole, kui kolme kuu peale tuleb,» kõneleb ta ja rüüpab sinisest serviisitassist kohvi. Ta ei paanitse ega süüdista, vaid loodab, et kuna tema on elu jooksul tublisti panustanud, end kitsikusest välja võidelnud, siis ka riigijuhid teevad oma osa ära – annavad ebastabiilsel ajal inimestele mingisugustki kindlust. Nii meetmetes kui ka sõnumites. «Ma olen äraootaval seisukohal. Et mis otsused valitsus vastu võtab. Kuidas nad inimesi aitavad,» ütleb Pree.

Tagasi üles