/nginx/o/2012/03/28/1029662t1hf863.jpg)
/nginx/o/2012/02/17/963676t1h250e.jpg)
Töötukassa analüüs näitab, et koalitsiooni ettepanek tühistada 2013. aastast rakenduma pidanud hüvitis omal soovil või poolte kokkuleppel töölt lahkunutele säästaks 20 miljonit eurot, mitte 32-34 miljonit, nagu seda prognoosisid eelnõu esitajad.
Töötukassa: hüvitise ärajätmine säästaks 20 miljonit
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Töötukassa analüütikud leidsid, et 2013. aastal oleks praegu kehtiva seaduse kohaselt õigus 40 protsendi endise palga suurust toetust saada ligikaudu 7000 töötul. Need on inimesed, kes on samal töökohal töötanud vähemalt neli aastat ja seejärel omal soovil või kokkuleppel tööandjaga töötuks jäänud.
«Kuivõrd inimeste käitumist töötuskindlustushüvitise saamise tingimuste muutumisel on raske ette prognoosida, siis võivad kulud tegelikkuses kujuneda mõnevõrra teistsuguseks. Seadusemuudatuse tegelikku mõju oleks võimalik hinnata peale selle rakendumist,» sõnas Töötukassa meediasuhete juht Kaili Uusmaa.
Õigus sellele hüvitisele kirjutati töötuskindlustuse seadusse juba 2008. aastal, kuid lükati 2009. aasta keskel raskete majandusolude tõttu 2013. aastasse.
Sel kolmapäeval esitas riigikogu liige ja õiguskomisjoni esimees Marko Pomerants (IRL) koalitsiooni nimel riigikogu juhatusele eelnõu, millega järgmisest aastast rakenduma pidanud hüvitis ära jäetaks.
Eelnõu seletuskirjas öeldakse, et hüvitise maksmine pole põhjendatud. Nimelt puudub alus arvata, nagu oleks omal soovil või poolte kokkuleppel töötuks jäänud inimesed lahkunud tööandja survel, nagu seda 2008. aastal põhjendati. Riik ei peaks maksma hüvitist inimestele, kes ise töötuks jäävad.