/nginx/o/2022/01/14/14309568t1ha898.jpg)
Haridusministeeriumi plaani järgi tahetakse hoiuteenus muuta haridussüsteemi osaks, toetamaks 1,5-3-aastaste laste üldoskuste arengut. Kohalike omavalitsuste (KOV) kohustus on nüüd aga sügisest tagada peredele lasteaia- või hoiukoht alates lapse 1,5-aastaseks saamisest, kui vanemad seda soovivad.
Haridus- ja teadusministeerium (HTM) saatis teisele kooskõlastusringile alushariduse ja lapsehoiu seaduse eelnõu, mis esitatakse valitsusele veebruari lõpus. Alushariduse ja lapsehoiu seadus on kavandatud jõustuma selle aasta septembrist.
Ministeeriumi asekantsler Liina Põllu sõnul lähtutakse põhimõttest, et laste arengu toetamine pere ja alushariduse professionaalide koostöös loob head eeldused edasiseks haridusteeks. Eelnõu kohaselt tagab omavalitsus lapsevanemate soovil kõigile 1,5-7-aastastele lastele kõrge kvaliteediga lapsehoiu ja lasteaia võimalused.
«Eesmärk on kehtestada lasteaedadele ja hoidudele senisest ühetaolisem raamistik ning tugiteenuste osutamise süsteemi ühtlustamisega tagada ka alushariduse suurem sidusus põhiharidusega,» selgitas Põld.
/nginx/o/2022/01/14/14309569t1hd05b.jpg)
Ajakohastatud alushariduse riiklikus õppekavas eristatakse HTMi alushariduse valdkonna juhi Triin Rassi sõnul nelja üldoskuste rühma: mänguoskused, tunnetus- ja õpioskused; sotsiaalsed oskused ja eneseregulatsiooni oskused. Rass lisas, et kui selgub, et laps vajab tuge, peab talle selle kindlasti võimaldama.
«Alushariduse riiklikus õppekavas kirjeldatud 3-aastaste laste üldoskuste eeldatavad tulemused on sihiks kuni 3-aastase lapse üldoskuste arengu toetamisel, kuid ei viita seejuures, et kõik lapsed peavad kirjeldatud oskused üheaegselt ja võrdses mahus omandama. Arvesse peab võtma, et nende oskused on kujunemisjärgus.»
«Õppekavas sätestatu viitab oskustele, mis võiksid olla 3-aastasele lapse ea-ning jõukohased ning võimaldab seejuures lapsega töötavatel täiskasvanutel laste arengut eesmärgipärasemalt toetada. Seejuures on oluline märkida, et varases lapseeas on oluline luua alus lapse terviklikule arengule ning toetada last kõigiti, pakkudes talle turvalist ning arendavat õpi- ja kasvukeskkonda,» selgitas Rass.
2020. aasta statistikaameti andmete järgi on 3-6-aastaseid lapsi 56 738. Lasteaias ei käi neist 3686. Eelnõuga on ministeerium seadnud oluliseks eesmärgiks arvestada enam laste ja vanemate vajadusega ning tagada alushariduse parem kättesaadavus. Et lasteaedade järjekorrad on nii mõneski KOVis pikad, siis mis saab siis, kui ei suudeta lapsele kohta tagada?
«Lasteaia järjekordade probleemi leevendamiseks oleme eelnõus kehtestanud korra, mille kohaselt lahendab kohaliku omavalitsuse üksus vanema lasteaiakoha taotluse hiljemalt kahe kuu jooksul alates taotluse esitamisest, ehk et teeb vanemale teatavaks, kas vanema taotluses märgitud lasteaias ja lasteaiakoha kasutamise soovitud algusajal on võimalik lasteaiakoht tagada,» sõnas Rass.
/nginx/o/2022/01/14/14309571t1h8e7b.jpg)
Kui lasteaiakohta ei ole, peab omavalitsusüksus tegema vanemale nn alternatiivse kohapakkumise, võttes arvesse lapse elukoha lähedust lasteaiale ja pere teise lapse käimist samas lasteaias. See peaks tagama vanemale selguse lasteaiakoha taotlemisel.
Täiendavalt loob alushariduse ja lapsehoiu seaduseelnõu KOVidele senisest selgemad eeldused teha vajaduspõhiselt koostööd erasektoriga, tagades vanemale lasteaiakohtade puudumisel koha eralasteaias või lapsehoius.
Kui palju on aga neid lapsi, kes järjekorra tõttu 1,5-aastaselt lasteaeda veel ei pääse? Milliste valdadega peamiselt mure on? Rass sõnas, et 2020/21. õppeaasta alguses oli KOVi küsitluse andmetel neid lapsi, kes lasteaiakohta soovisid, kuid ei saanud, 2421. Enim on kohti puudu 1,5-3-aastastele ehk sõimerühma lastele.
Kõik soovijad said 2020/21. õppeaastaks koha kuues maakonnas: Hiiu, Ida-Viru, Jõgeva, Lääne, Põlva ja Valga maakonnas. Muret tekitavad aga Harju-, Lääne-Viru, Viljandi- ja Saaremaa maakonnad, kus võrreldes 2015. aastaga ei saanud kohta lasteaias rohkem lapsi, kui tavaliselt.
/nginx/o/2023/12/21/15794379t1h1ff8.jpg)