Võlakäkk: riik maksab energiahüvitisega inimeste võlgu kinni

Soe talv ja odavnenud energiakandjate hinnad jätsid riigile alles ligi 50 miljonit. Foto: Arvo Meeks

Kohtutäiturid ei tohi võlgnikult arestida näiteks riiklikke peretoetusi, vanemahüvitist ega ka puudetoetust. Energiahüvitis täitemenetluse seaduses sellise erandina kuidagi ei kajastu, mistõttu teatas kohtutäiturite ja pankrotihaldurite koda eile, et midagi pole teha, võlgnikule makstav energiahüvitis läheb eeskätt tema võlgade katteks.

Koda põhjendas, et kohtutäiturid peavad oma töös lähtuma ainiti seadusest, mis kohustab neid rakendama kõiki seadusega lubatud meetmeid nõuete täitmiseks. «Mõistetavalt on elektri ja muude energiaallikate maksumus kallinenud järsult ja suures ulatuses, kuid endiselt kehtib põhimõte, et täitemenetluses oleva nõude täitmine on muude nõuete täitmise ees eelistatud.»

Seda, et kohtutäituritel muud valikut siinkohal pole, märkis ka riigikogu õiguskomisjoni esimees Marek Jürgenson (KE). «Kuigi olemuslikult võib energiahinna tõusu leevendamiseks makstavat toetust pidada ka sotsiaaltoetuseks, ei ole see õiguslikult sotsiaalhoolekande seaduses sõnaselgelt sotsiaaltoetusena määratletud. Kõnealune toetus on määratletud üldise leevendusmeetmena. Sellist mõistet aga täitemenetluse seadustik ega sotsiaalhoolekande seadus ei tunne,» ütles ta.

Seda tulnuks hüvitise väljatöötamisel kohe arvestada.