ÜLEVAADE ⟩ Aasta tagasi valitsusest välja kukkunud EKRE ja Isamaa ei usu Jüri Ratast

Nii Põlluaas kui Seeder pidasid absurdseks, et poliitilise vastutuse võtnud ja peaministri kohalt tagasi astunud Jüri Ratas jätkas peatselt kõrgemal kohal, riigikogu esimehena. Foto: Mihkel Maripuu

Aasta tagasi lagunes Jüri Ratase teine valitsus, mis on tuntud ka EKRE valitsusena, kuna peaminister pidi pidevalt tegelema koalitsioonipartneri avalike sõnavõttude silumisega.

Dramaatiliselt kulgenud 13. jaanuaril, kui Ratas viis president Kersti Kaljulaidile tagasiastumisavalduse, võeti vahi alla rahandusminister Martin Helme nõunik Kersti Kracht ning Porto Franco kinnisvaraarenduse omanik Hillar Teder, keda kahtlustati altkäemaksu vahendamises ja andmises Keskerakonna juhitud Tallinna linnavalitsusele. Juba varem oli kohvimasina-skandaali tõttu tagasi astunud Keskerakonna haridusminister Mailis Reps. Neil päevil oli kulminatsioonini jõudmas ka EKRE tagant tõugatud abielureferendumi menetlemine põhiseaduskomisjonis.

EKRE fraktsiooni esimees Henn Põlluaas ütles Postimehele, et nende valitsus oli väga edukas ja tulemuslik. «Meie võime oma tegevusega rahul olla,» kinnitas ta, tuues näiteks ka koroonakriisi, millele nad olid reageerinud täiesti adekvaatselt ja tulemuslikult. Seda olukorras, kui ei teatudki veel, mida see endast kujutab, ja kõik olid hirmul. «Meie valitsus aga kuulutas kohe välja erakorralise olukorra ja korraldasime sealjuures ettevõtetele toetuse maksmise, et meie majandus jääks püsima,» selgitas Põlluaas. Praegune valitsus aga ei seisa tema hinnangul riigi ja rahva huvide eest, sest kõrgete energiahindade tõttu võib ennustada pankrotilainet ning massilisi koondamisi.

Eelmise koalitsiooni lagunemise tegelik põhjus on Põlluaasa sõnul väga selge: abielureferendum.