/nginx/o/2017/02/09/6323455t1h0c72.png)
/nginx/o/2022/01/12/14305477t1hbc2a.jpg)
Eestis on kolmapäevase seisuga kütitud 44 hunti, kellest 14 oli väljakujunenud kärntõve tunnustega.
Kurb statistika: kütitud huntidest oli kolmandik kärntõves
Eesti Jahimeeste Seltsi (EJS) tegevjuhi asetäitja Andres Lillemäe sõnul oli maakondlike organisatsioonide andmetel kärntõve tunnustega 14 kütitud hunti. «Kõige rohkem on haigeid hallivatimehi täheldatud Harju- ja Järvamaal, kus suside arvukus on ka kõige kõrgem,» rääkis Lillemäe.
«See on väga kurb statistika. Haigete huntide karvkate on puudulik ja neil on suur oht saada külmakahjustusi, mis võivad viia looma hukkumiseni. Puudulikust karvkattest tulenevalt on energiakulu suurem kui tervetel loomadel ja nad peavad saama rohkem toitu. Täheldatud on, et haiged loomad hulguvad rohkem ka külade ja asustatud alade piirkonnas, kust on kergem toitu leida.»
Üheks põhjuseks, miks kärntõbi on laialt levinud, peavad jahimehed võõrliigi - kährikkoera - ülikõrget arvukust. Märkimisväärne osa kährikkoertest, kes kuuluvad ka hundi menüüsse, on samuti kärntõve kandjad.
Tänavu tohib Eestis küttiida 56 hunti. Hundijaht kestab veebruari lõpuni.