/nginx/o/2017/02/09/6323455t1h0c72.png)
/nginx/o/2021/12/15/14261152t1hf226.jpg)
Teeäärsed kiirus- ja foorikaamerad ning mobiilsed kaamerad fikseerisid lõppenud aastal 301 822 rikkumist, mida on 97 869 võrra rohkem kui aasta varem.
Kiirus- ja foorikaamerad fikseerisid Eestis mullu 301 822 rikkumist
Mullu väljastas liiklusmenetlustalitus 301 822 trahviteadet foori- ja kiiruskaamerate tuvastatud rikkumiste kohta, ütles BNS-ile politsei- ja piirivalveameti (PPA) juhtivkorrakaitseametnik Sirle Loigo.
Mobiilsed kaamerad tuvastasid mullu 215 818 rikkumist ja Tallinna Kristiine ristmiku foorikaamera ette jäi 2110 rikkumist.
Eelmise aasta detsembris saatis liiklusmenetlustalitus välja 22 219 trahviteadet foori- ja kiiruskaamera tuvastatud rikkumiste kohta. Statsionaarsed maanteekaamerad tuvastasid aasta viimasel kuul 6006, mobiilsed kiiruskaamerad 16 210 ja Tallinna Kristiine linnakaamerad kolm rikkumist. Linnakaamerate tuvastatud rikkumist olid fooritule nõuete rikkumised.
Loigo sõnul on aasta-aastalt üha kasvav trahviteadete arv seletatav eelkõige mobiilsete kiiruskaamerate töötundide kasvuga. «Mobiilsed kaamerad pakuvad liigselt kiirustavale juhile üllatusmomenti, mida statsionaarne kaamera pidevalt sama teed läbivatele juhtidele enam ei paku,» ütles ta.
«Kahjuks on kiiruse ületamine Eestis jätkuvalt sotsiaalne norm ning sageli arvavad juhid, et sõites 10 kilomeetrit tunnis üle lubatu jõuavad nad kiiremini sihtpunkti. Kuid enne gaasipedaalile vajutamist peab mõtlema sellele, kas see mõni minut võitu on väärt teiste ja enda elu ohtu seadmist, sest iga piirkiirusele lisatud kilomeeter suurendab tõenäosust sattuda õnnetusse ning raskendab võimalikke vigastusi,» manitses Loigo.